AASTARAPORT ⟩ Välisluureamet: väljavaated Venemaa režiimi langemiseks on väga napid

Venemaa välisminister Sergei Lavrov ja president Vladimir Putin. Foto: Valery Sharifulin

Käesoleva aasta kokkuvõtvas raportis märgib välisluureamet, et president Vladimir Putini juhitud režiim liigub kiiresti avaliku diktatuuri poole ning erilistesse muutustesse senises võimuladvikus välisluureamet ei usu: kui, siis vaid sisepingetesse käremeelsete juhtide seas. Sel aastal välisluureamet Eestile sõjalist ohtu ei näe.

Välisluureameti tänavune aastaraport keskendub mõistagi eeskätt Venemaale, nende mõjule Eestile ja kogu maailmale. «Näeme kurnamissõja jätkumist,» sõnas ameti juht Kaupo Rosin, kelle kirjelduste järgi käesoleval aastal Eestile sõjalist ohtu ei nähta: Venemaa tähelepanu on hetkel eeskätt Ukrainal ning täismahulisse konventsionaalsesse sõtta NATOga nad ei kipu. 

«Kõige tõenäolisemalt jätkab lähiaastatel Venemaa võimuhoobade juures praegune Vladimir Putini juhitud režiim või selle veidi muudetud, kuid samavõrra ebademokraatlik ning jõumeetodeid esiplaanil hoidev edasiarendus,» kirjeldas amet raportis, lisades, et see siiski ei tähenda, et Kremlis ei oleks sisepoliitilisi pingeid. See aga omakorda võib tuleneda eeskätt sellest, et otsitakse süüdlasi venelasi saatnud ebaedule.

«Režiimil on vaja patuoinaid, kelle suunal kanaliseerida rahva pahameel. Sellest tulenevalt manööverdatakse ning samuti saadakse aru, et režiim pöördub ka oligarhide poole ning «palub» neil suunata ressursse riigi eesmärkide saavutamiseks,» selgitas Rosin, kelle sõnul ühtegi n-ö rahutuvi Kremlis siiski ei leidu. 

Olenemata Venemaa majanduslikust seisust, mitmesugustest sanktsioonidest ja varade külmutamisest lisas välisluureamet, et kokkuvõtvalt tuleb arvestada, et nõukogude nostalgiat ja neoimperialistlikke ambitsioone õhutav, nõukogude aja objektiivset käsitlemist ja ümberhindamist takistanud ametlik ideoloogia on jätnud meie idanaabritesse tugeva jälje.

Täna pole infoblokaad enam võimalik

«Kreml on mõistnud, et Ukraina sõja õigustamiseks välja käidud valed seisavad nõrkadel jalgadel ning üha radikaalsemate meetodite kasutuselevõtmist on venemaalastele väga raske selgitada. Kuigi seadustega on üritatud Venemaal tekitada olukorda, kus «tõest» infot väljastatakse ainult ühest riiklikust allikast, ei ole täieliku infoblokaadi kehtestamine oma elanikkonnale tänapäeval siiski võimalik,» kirjeldas välisluureamet oma raportis. 

Venemaa politsei pidas Moskvas kinni protestija, kes avaldas meelt riigi osalise mobilisatsiooni väljakuulutamise vastu. Foto: ALEXANDER NEMENOV/AFP

Seetõttu käivitab Kreml propagandistlikke programme hariduses. Nimelt algas Venemaa koolides möödunud aastal kohustuslik patriootliku kasvatuse programm «Vestlused olulisest», mille eesmärk on juhendi järgi «kujundada õpilastes arusaamad Vene ajaloost, traditsioonilistest isamaalistest väärtustest ning oma kohustest ühtse ja paljurahvuselise riigi kodanikuna». «See on aga alles algus,» nenditakse raportis. 

Putin kontrollib olukorda: ambitsioonikad inimesed on kõrvaldatavad

Välisluureameti raportis viidatakse ka sellele, et võrreldes varasemaga on Kremli võimuladvikus senisest enamgi käremeelsem seltskond esile tõusmas ning varem mõõdukana näinud juhtidelt kõlab aina radikaalsemaid väljaütlemisi.

Loe ka: «Medvedevi ähvardus Kallasele: teie vabadus on meie tegemata töö»

«Sellist käitumist võib pidada paanika ilminguks – on aru saadud, et sõja alustamisega Ukrainas tehti tohutu viga, mida enam parandada ei ole võimalik ning ainus võimalus on edasi rabeleda, kasutades aina radikaalsemaid meetodeid. Samas on võimalik, et radikaalide «eeslavale lubamine» on osa Putini taktikast näitamaks, et tema kadumine tooks riigitüüri juurde veelgi äärmuslikuma seltskonna,» selgitatakse raportis. 

Loe ka: «ANALÜÜS 〉 Kadõrov või Prigožin - kes on Venemaa järgmine juht?»

Samuti ei välista välisluureamet, et Putinil tekib probleeme omaenda inimeste taltsutamisel: «Eriti ohtlikud on sellises kontekstis Prigožin ja Kadõrov, sest mõlemal on sisuliselt oma eraarmee, millest ühtlasi tuleneb nii nende kasulikkus Kremlile kui ka oluline osa nende mõjukusest.»

Wagner Grupi asutaja Jevgeni Prigožin (vasakul) ja Vladimir Putin. Foto: Misha Japaridze

Venemaa keskendub Ukrainale ja ei taha mujal tüli torkida

Mäletatavasti asus Kreml Poola lennanud Vene päritolu rakettide järel agaralt selgitama, et tegu on tahtliku provokatsiooniga ning vastutust selle eest ei võetud. Muu hulgas kutsuti Venemaal välja Poola suursaadik. 

Rosina kirjelduste järgi ei ole Venemaa seesugusest tähelepanust huvitatud ja keskendub hetkel Ukrainale. Küll aga on luure hinnangul tulnud lääneriikide senine toetus Kremli jaoks halva üllatusena. Nagu varemgi mainitud, loodab Venemaa seda ühtsust murda. 

Poola politseinikud viljahoidla lähistel Przewodówis, kuhu novembris kukkus rakett. Foto: Michal Dyjuk / AP / Scanpix

Putin läheb ameti hinnangul oma eesmärkide täitmisel just nii kaugele, kui tal lastakse minna: «Välisluureameti hinnangul usub Putin, et Ukraina sitkus ja Lääne toetus murduvad enne kui Venemaa, kuid praegu ei ole Ukraina Putini meelest veel piisavalt kannatanud, et murduda.» 

Ent kuivõrd Venemaa üheks sihiks on Ukraina energiataristu purustamine, toonitas välisluureamet, et lääneriikide tugi pole Ukrainale oluline mitte ainult humanitaarkatastroofi, vaid ka uute inimsusevastaste kuritegude ärahoidmiseks. 

Aafrikaga on suhteid soojendatud juba ammu

Venemaa huvi Aafrika ja sealsete võimaluste vastu suurenes välisluureameti kirjeldusel juba mitu aastat enne täiemahulist sõjalist kallaletungi Ukrainale. Näiteks on toodud 2019. aastal Sotšis toimunud esimene Venemaa-Aafrika tippkohtumine, kus venelased lubasid külalistele kaubavahetuse kahekordistamist.

Asja sellest lubadusest pole seni saanud, sest Venemaa kaubavahetuse mahud Aafrika riikidega on hoopis vähenenud: 20 mld USA dollarilt (2018. aastal) 17,6 mld dollarini (2021. aastal). 

«Enda rolli ja mõju üle hindaval Venemaal ei ole tegelikult võimekust oma plaane Aafrikas kavandatud määral ellu viia. Kuigi tema eesmärkidele jättis tõenäoliselt jälje ka 2019. aasta lõpus alanud koroonapandeemia, on need peamiselt takerdunud tiheda konkurentsi tõttu,» teatab välisluureamet, lisades, et seda tõestab ilmekalt näiteks tõik, et samal ajal õnnestus Hiinal suurendada kaubavahetust Aafrika riikidega 35 protsendi võrra.