VALIMISRADAR ⟩ Debattide avanädal kinnistas valimiste peateemad

Kristen Michali valimisreklaam Tallinnas Paldiski maanteel. Foto: Mihkel Maripuu

Veebruari esimene nädal näitas, et kõiki poliitikaküsimusi saab mõtestada läbi julgeoleku. Olgu teemaks majandus, haridus, integratsioon või koalitsiooni moodustamine – julgeolekukaalutlus näib mõjutavat pea kõigi valdkondade jõujoonte seadmist, kirjutab meediamonitooringuettevõtte BMMG andmekonsultant Allan Rajavee.

Juba jaanuaris võis Stationi meediastatistika põhjal järeldada, et julgeolekuküsimused hakkavad domineerima üldvalimiste debatte. Kuigi majanduspoliitika on inflatsioonimõjude tõttu tugeva meediatähelepanu all, on ka majanduslanguse juurpõhjused peidetud julgeolekuvalda. Seda väidab vähemalt praegu valitsust ja reitingute pingeridasid juhtiv Reformierakond.

Reformierakonna konkurendid nendivad küll, et julgeolekuküsimused on olulised, kuid nende kõrval ei tohi ära unustada siseriiklikke probleeme. Eriti reljeefselt väljendas eelmisel nädalal seda seisukohta Reformierakonnaga vastandumisele rajatud kampaanias Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE).

Sõnumiga «Ukraina aitamisel peavad olema piirid» mängib EKRE küll tulega, kuid tegemist on piisavalt konfliktse argumendiga, mis tõstis EKRE debattide avanädalal Eesti meedias enim kajastust saanud erakonnaks. EKRE järel olid pingereas Reformierakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) ehk poliitilised jõud, mis EKRE suurimad maailmavaatelised oponendid.

Seega hoolimata üleskutsetest pidada ratsionaalset debatti, näitab debattide avanädala kajastusstatistika, et parteid, mis jäävad vastandumisest kõrvale, saavad paratamatult vähem avalikku tähelepanu.

Nii jäi Reformi, EKRE ja SDE vahelisest maadejagamisest debattide avanädalal maha Keskerakond, mis asetas tsentristid kajastuspingereas keskmiku positsioonile. Keskerakondlased proovisid kõnetada valijaskonda, rääkides majanduspoliitikast läbi regionaal- ja energiapoliitika prisma, kuid võrreldes üksteisele vastanduvate Reformierakonna ja EKREga ei saadud nii tugevalt pildile.

Samuti on huvitav jälgida mõõdukate konservatiivide ehk Eesti 200, Isamaa ja Parempoolsete konkurentsi meediatähelepanu nimel – eriti seetõttu, et nende kolme erakonna seast tuleb tõenäoliselt poliitiline jõud, mis annab järgmisele koalitsioonivalitsusele riigikogus enamuse.

Debattide avanädalal püsis mõõdukate konservatiivide lõikes kajastusmahult esikohal valitsuserakond Isamaa. Parlamendiväline Eesti 200 aga püsib neil tihedalt kannul. Lisaks on kasvutrendis ka Isamaast irdunud Parempoolsete kajastamine nädalast nädalasse.

Kokkuvõttes võib kajastusandmete põhjal öelda, et debattide avanädalal sai kõige enam meediatähelepanu EKRE. Kuna tegemist oli ka erakonna kampaania avanädalaga, võivad rahvuskonservatiivid olla tulemusega rahul, sest vastandumisele ehitatud kampaaniaga on nad selgelt hõivanud agenda seadja positsiooni nii julgeoleku- kui ka integratsioonipoliitka teemal.

Stationi Valimisradar mõõdab üheksa üldvalimiste teema kajastamist kogu Eesti meediaruumis. Poliitteemade kajastamist mõõdame poliitika valdkonda kuuluvate teemamärksõnade kajastusmahtude abil. Erakondade osalust poliitikavaldkondes mõõdame, ristates parteide kajastusandmeid teemamärksõnade kajastusandmetega.