Riik küsib suures mahus eurotoetusi tagasi

Tartu Ülikool peab Delta õppehoone juhtumis maksma tagasi 1,6 miljonit eurot eurotoetust. Foto: Kristjan Teedema

Paljud omavalitsused ja avaliku sektori asutused on hädas, sest peavad ootamatult tagasi maksma suurte summade eest eurotoetusi. Juhtumid ulatuvad sadadesse tuhandetesse, osal puhkudel ka miljonitesse eurodesse.

«Riigi Tugiteenuste Keskusele (RTK) on tekkinud maine, et nad käivad mööda Eestit ringi ja lihtsalt nokivad mingite pisiasjade kallal,» sõnas Alutaguse valla arendusjuht Taavi Vogt. RTK on asutus, mis auditeerib eurotoetuste jagamist, ja kui vaja, küsib raha ka tagasi. Alutagusel on nendega pooleli üks hankevaidlus (Vogti sõnul väiksem asi), aga lõppenud on üks suurem vaidlus koostööprojekti üle Alutaguse, Räpina ja Mustvee valla vahel. «Lasime advokaatidel koostada vastukaebuse ja siis võttis RTK rahanõude tagasi. Väga kummaline, nad nagu lihtsalt õngitseks raha. Kes aga maksab advokaadiarved?» küsis Vogt.

Samamoodi on pahane Valga linnaarhitekt Jiri Tintira: «Rikkumised, millele viidatakse, on tehnilised, mitte sisulised.» Valgal ja Valka linnal on pooleli vaidlus kahe linna ühisväljaku ehitamise asjus. Kahepeale tuleb tagasi maksta ligi 800 000 eurot. Juhtum on praegu küll veel kohtus, aga sellistel puhkudel kehtib kord, et kui RTK on nõude esitanud, siis raha tuleb kõigepealt ikkagi tagastada ja alles pärast kohtuvaidluses selgub, kas nõue jääb kehtima või mitte. «Meie jaoks on suur summa, kui jääb üles, siis tähendab see seda, et mõned järgmised projektid jäävad tegemata,» sõnas Tintera.