Mööda endist Tallinna-Tartu maanteed sõites võib esimest vastutulevat sõidukit kümneid kilomeetreid oodata. Imelikul kombel ei liigu siin enam ühistransportki. Ääremaastumine toimub meie kõigi silme all keset Kesk-Eestit.

Teiste hulgas seisab kurvalt mahajäetuna heleroheline teeäärne kohvikumajake paar kilomeetrit enne Mäod. Seda kohta teavad ilmselt kõik, kes kunagi Tallinna ja Tartu vahet sõitnud. Just paras kaugus pealinnast või Tartust, et järjekordne kohv kaasa haarata. Augustis aga pani Kükita kohvik uksed kinni, nukrust lisamas trükitähtedega kiri: suletud. Kunagi nii vilka liiklusega parklas on üksik rattapaar sulalumele sügavad triibud sisse tõmmanud. Maja taga puudesalus kraaklevad julgelt varesed – kui kunagi oligi neil mingi respekt inimeste suhtes, siis enam mitte. Inimesi ju ka ei ole.

Õhus on vaid lootus, et teeäärne peatuspaik saab uue omaniku. Ostuhuvi on juba notariaalselt kinnitatud, aga müügitehinguni pole veel jõutud, sest võimalik ostja uurib hoone laiendamise võimalusi ja ootab kooskõlastusi. See annab lootust, et paljudele armsaks saanud kohvik teeb järgmise aasta suvel uuesti uksed lahti.