:format(webp)/nginx/o/2023/01/31/15111771t1h5e6c.jpg)
Peaminister Kaja Kallas sõnas Paju lahingu 104. aastapäeva tähistamisel peetud kõnes, et Vabadussõda tähendas Eestile suuri inimkaotusi, kitsikust ja segadust, aga ka jätkamist riigi ülesehitamisega ning mõistmist, et just nüüd tuleb kasutada võimalust end riigina kehtestada.
«Vabadussõda oli raske, kuna vaenlane oli ülekaalukas, ja ometigi tekkis ka Vabadussõjas pöördehetk. See on hetk, kus vaenlane jääb alla kodumaa kaitsjatele, kelle sõjaline jõud võib numbrites olla väiksem, aga kaitsetahe ja kogu rahva motiveeritus kirjeldamatult suurem. Nii algas meie võidu tee,» kõneles peaminister Paju lahingu mälestussamba jalamil toimunud mälestusüritusel.
Kallas meenutas, et Paju lahing oli Eesti Vabadussõja kõige ohvriterohkem lahing, kus langes Vabadussõja üks kõige kangelaslikum juhtfiguur – partisanide pataljoni ülem leitnant Julius Kuperjanov.
Peaministri sõnul saab Eesti Vabadussõja lugu võrrelda praegu Ukrainas toimuvaga. «Miks on meie kohus aidata ukrainlastel võita kurjust? 104 aastat tagasi võitlesid meie esivanemad tuleviku Eesti eest. Ülekaaluka vastase seljatamiseks vajasime hädasti liitlaste abi. Oma abikäe ulatasid meile Soome, Suurbritannia, Taani ja Rootsi, rääkimata ingerlastest või baltisakslastest,» tõi Kallas esile.
«Ukraina on tõestanud, et nutikalt tegutsedes ja vaprust näidates saab ka suure agressori vastu. Täna abistame meie oma võimaluste piires Ukrainat, et nad saaksid võita kurjuse, et nemad ja seega ka kogu maailm saaks elada vabaduses ja demokraatias,» rõhutas peaminister.
Kallas möönis, et kuigi peagi möödub üks aasta Venemaa täiemahulise sõja algusest Ukraina vastu, on Eesti kaitsetahe ja -võime selle aja jooksul ainult kasvanud. «Oleme rahvana tugev ja seda näitab meie suur vabatahtlike arv, kes on just viimase aasta jooksul liitunud Kaitseliidu ja Naiskodukaitsega või panustanud muul viisil turvalisusse Eestis ning abivajajate aitamisse,» tõi ta esile.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)