Kas hooldajate puudust võiks leevendada odav tööjõud Vietnamist?

Tartu Ülikooli makroökonoomika professor Raul Eametsa sõnul eeldab tööjõu värbamine kolmandatest riikidest siiski selget poliitilist otsust, sest küsimus on seotud sisserände ja migrantidega. Pildil Aasia päritolu hooldustöötaja hooldatavaga. Sümbolfoto. Foto: Shutterstock

Kui juulikuust alates peaks uue korra järgi hooldekodu koha saama pensioni eest, tõuseb veel teravamalt päevakorda juba praegu neid asutusi painav tööjõupuudus. Soomlased on lahendust otsides pööranud oma pilgud Aasiasse – kas ka meil võiks tulevikus patsientide eest hoolt kanda vietnamlannade virgad käed?

Soomes vajatakse tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonda 2030. aastaks juurde ligi 200 000 töötajat, neist vähemalt kümme protsenti on riigil kavas katta värbamistega kolmandatest riikidest. Eelkõige keskendutakse puuduvaid töökäsi otsides Brasiiliale, Türgile, Indiale ja Vietnamile. Kaks esimest valiti välja tänu sealsele heale haridustasemele, vietnamlastest on aga Soomes tekkimas kogukond, mis aitab tööturgu sulanduda. Soomet peavad sihtriikide andekad omakorda palgakonkurentsis ahvatlevaks.

Ka Eestis vajab sotsiaalvaldkond hädasti täiendavaid töökäsi. Juba enne praegusest enam hooldajaid nõudva sotsiaalreformi vastuvõtmist mullu detsembris valmis veebruaris kutsekoja uuring, mille kohaselt tuntakse teravaimat puudust hooldajatest. Rahvas vananeb. Olemasolevale 9000 töötajale peaks kaheksa aastaga lisanduma vähemalt viiendik ehk 1800 töötajat. Ent lisaks painab sektorit umbes 1000 hooldaja töölt lahkumine igal aastal. Madala palga tõttu siirdutakse tihti kergemale tööle, tavaliselt puhastusteenindajaks või müüjaks.