Solman: Raik sisuliselt tühistas Narvas Vene konsulaadi sulgemise

Riina Solman. Foto: Konstantin Sednev

Isamaasse kuuluva riigihalduse ministri Riina Solmani sõnul tühistas sotsiaaldemokraadist Narva meer Katri Raik sisuliselt välisministeeriumi mullukevadise otsuse sulgeda Narvas Vene peakonsulaat, kui pakkus nüüd Vene kodanike ühingule konsulaarteenuse osutamiseks tasuta ruume.

«Et Narva linnapea on avanud sisuliselt asenduskonsulaadi Vene kodanikele, pole suur üllatus, aga pisut kummaline uudis küll. Eesti sulges Venemaa peakonsulaadi Narvas protestiks Butšas ja Irpinis toime pandud kuritegudele. Kuivõrd Narva linnapea nüüd selle otsuse sisuliselt tühistab, näitab see eelkõige seda, et ei nähta oma tegevuse laiemat konteksti,» märkis Solman.

Ministri sõnul mõistab ta Raigi dilemmasid. «Kui tema tööandjatest 36 protsenti on Venemaa kodanikud ja natuke vähem tööandjaid halli passiga, siis rahva teener Narvas, ja ma mõtlen seda heas tähenduses, peab tegema, mida temalt nõutakse. Muidu lastakse ta lahti ja see on igati normaalne töösuhe. Aga küsimus on selles, kus jookseb piir ja milliseid järeleandmisi on sotsid järgmisena valmis tegema, et Vene kodanike hääli püüda ja võimul olla,» märkis Solman.

Riigihalduse minister tõstatas küsimuse, et kui keset Vene terrorisõda hakkab linnavõim avalikult täie iseenesestmõistetavusega Vene riigiaparaati sponsoreerima, siis milline on seal Venemaa mõju potentsiaal. «Praegu ei ole Venemaal tõenäoliselt sõja tõttu huvi ja vahendeid, et oma mõju realiseerida, aga olukord võib väga kiiresti muutuda. Minu jaoks tõstatub Narva varikonsulaadi taustal uuesti üles Vene kodanikele täna laienev kohalike omavalitsuste volikogude valimistel osalemise õigus,» ütles Solman.

Minister on veendunud, et Vene kodanike valimisõigus toob Eestisse märkamatult Vene riigi. «Algul Ida-Virumaale ja siis mujale, sest ega Ukrainaski asi Krimmiga ei piirdunud. Eesti poliitikute püüe meeldida Vene kodanikele on ohtlik, sest avab tee Venemaa mistahes mõjule Eestis. See takistab täna sotse tegemast moraalselt selgeid valikuid,» ütles Solman.

Ta meenutas, et Eestis sai Putin 2018. aastal pärast Krimmi ja aastaid väldanud Ukraina sõda 94 protsenti valijate häältest, samas kui koondtulemus Venemaal oli ligi 77 protsenti. Vene kodanikest käis valimas 34 protsenti hääleõiguslikest, mis oli Balti riikides suurim näitaja.

«Rohked hääled anti Putinile ka Narvas ja just selles valimisjaoskonnas, mis asus kinni pandud konsulaadis, mille asemele nüüd uus ja mitteametlik tehti. Vene kodanike valimisaktiivsus neil valimistel oli tegelikult eriti kõrge, arvestades, et neil oli Eestis hääletamiseks tarvis pikk maa konsulaati maha sõita – terve Eesti peale avati selleks kolm kohta, hääletada ei saanud iga nurga peal ja internetis, nagu seda teevad meie kodanikud Eesti valimistel,» rääkis Solman.

Mis puudutab muret külma käes seisvate ja dokumendisabas ootavate Venemaa kodanike pärast, siis Solmani sõnul kõik muretsevad erinevate inimestega seonduvate murekohtade pärast.

«Meenutan, et selliseid kodanikke elab paljudes meie linnades, aga varikonsulaat avati ikka just Narvas ja sotside poolt. Tuletan lugupeetud linnapeale meelde, et oma kodanike teenindamisega peab tegelema Vene föderatsioon, mitte Eesti Vabariik,» rõhutas Solman.

Riigihalduse ministri sõnul on Eestis dokumentide liigutamiseks olemas piisavalt võimalusi. «Eestis on olemas igati korralik postisüsteem, millega saab saata näiteks tähitud kirju. Ja see, et pensionärid peavad iga aasta käima tõendamas, et nad elus on, on järjekordne näide Vene riigi saamatusest. Protseduurid saaks ju korraldada ümber nii, et inimestel poleks vaja sadade kaupa kuskil järjekordades seista, nagu Vene ajal vorstisabas. Eks see näitab ikka ja jälle ainult üht – ajad muutuvad, aga Vene riik ei muutu ja oma kodanikest ei hooli,» lisas Solman.

ERR kirjutas kolmapäeval, et Narva linnavalitsus annab Vene kodanike ühingule konsulaarteenuste osutamiseks tasuta ruumid. Nõnda aidatakse inimesi, kes vanuse või halva tervise tõttu ei jaksa Tallinnas Vene saatkonnas dokumente vormistamas käia.

Alates eelmise aasta kevadest on Narva Venemaa peakonsulaat suletud ja vastuvõttu ei toimu. Eakatele ja puuetega Vene kodanikele toimetab saatkond dokumendid kord kuus Narva. Vastuvõtt toimub kohalikus Vene kodanike ühingus ja päeva jooksul võib kohale tulla mitusada inimest, kes seisavad lausa kolmes järjekorras.

Välisminister Urmas Reinsalu sõnul on Venemaal õigus korraldada konsulaarmissioone ka Tallinnast väljaspool. «Eesti sulges mullu kevadel Venemaa peakonsulaadi Narvas Venemaa ebaseadusliku ja õigustamatu agressiooni tõttu Ukrainas, pärast Butšas ja Irpinis toime pandud kuritegusid. Samas on riikidel õigus täita Eestis konsulaarülesandeid ka väljaspool Tallinna, korraldades selleks ühekordseid konsulaarmissioone,» selgitas Reinsalu.

Ühekordse konsulaarmissioonina määratleb Eesti selliseid konsulaartegevusi, mis toimuvad väljaspool saatkonda mitte tihedamini kui kord kuus, kahel järjestikusel päeval. «Välisministeerium annab Venemaa saatkonnale Tallinnas üle ka sellesisulise selgitava noodi ja jälgib sellest kinnipidamist,» lisas Reinsalu.