VIDEO ⟩ Kaja Kallas Estonia uurimise juhi lahkumisest: meeste egod on väga suured

Peaminister Kaja Kallas sõnas videointervjuus Postimehele, et parvlaev Estonia uuringute lisarahastuse küsimusele võiks anda vastuse järgmine valitsus. Küsimusele, miks ohutusjuurdluse keskuse ja ministeeriumi suhted nii kehvaks on muutunud vastas ta, et põhjuseid tuleb otsida meeste suurtest egodest.

Esmaspäeval avalikustasid Eesti, Rootsi ja Soome ohutusjuurdluse keskus parvlaev Estonia uurimise vaheraporti. Kas valitsuse liikmed on jõudnud sellega juba tutvuda? Mida selle kohta arvatakse?

Ei, me ei ole jõudnud sellega tutvuda, oleme uudistest selle kohta lugenud. Oli plaan, et seda raportit tutvustatakse, aga täna seda ei jõudnud.

Tegemist on vaheraportiga, ehk ta väga midagi lõplikku ja konkreetset ei ütle. Küll aga ütleb see seda, et väga palju on tegemata asju, mis vajavad lisarahastust. Selleks, et saada lõplikke vastuseid, on vaja teha hulk asju. Kuidas teie tunnetate, kas tänane valitsus on valmis seda lisarahastust üldse andma?

Me oleme praegu olukorras, kus meil on põhimõtteliselt kuu aega valimisteni ja me oleme just võtnud vastu riigieelarve, kus erinevad rahastused oleme paika pannud. Estonia rahastusel on 312 000 eurot kasutamata veel sellest kolmest miljonist, mis me eraldasime.

Aus oleks, et selle otsuse teeb järgmine valitsus, kes riigieelarve kokku saamise eest peab vastutama. Kuulaksime ära aruanded, mis seis hetkel on ja siis oleks aus, et rahalised otsused jäävad juba uuele valitsusele.

Selles raportis on üks väga konkreetne asi ja see puudutab Estonia merekõlblikkust. Eesti, Soome ja Rootsi riiklikud uurimisasutused ütlevad välja, et laevaehitusfirma on teinud laeva, mis ei vasta joonistele ja sertifitseerimisfirma on selle joonise kinnitanud. See on esimene kord ajaloos, kus näidatakse otseselt näpuga kellegi poole. Kas Eesti riik võiks või saab midagi üldse ette võtta selles asjas?

Ma ei tõttaks sündmustest ette ja tutvuks kõigepealt ka selle aruandega. Loomulikult on küsimus selles, et see õnnetus toimus 1994. aastal ja meil on seadustes ka teatud vastutuse ajad, mis on paika pandud ja mingid asjad ka aeguvad. Ma sellepärast ei oska praegu hinnata.

Loomulikult, kui seal tuleb välja selgelt kellegi süüline tegevus, siis peaks olema võimalik ka inimesed selle eest vastutusele võtta. Aga peame aru saama, et see oli 1994. aastal. 

Ohutusjuurdluse keskuse, ministeeriumi ja ka mõnes mõttes valitsuse vahel on olnud keeruline suhe vähemalt viimane pool aastat. On küll avalikkuse ees loobitud süüdistusi ja nii edasi. Ka teie ütlesite riigikogu ees eile, et Rene Arikas (ohutusjuurdluse keskuse juht - toim) vehib rusikatega peale kaklust. Mis te arvate, miks ta nii teeb? Miks see on nii läinud?

Teate, mina olen pidevalt üllatunud. Meeste egod on väga suured ja sealt tuleb ilmselt otsida põhjuseid.

Aga teie, olles mingil määral ikkagi kursis selle teemaga, kas te ei ole näinud, et ministeerium oleks midagi valesti teinud selle teemaga?

Ei ole ma sinna niimoodi detailselt sisse vaadanud. Niipalju, kui ma olen sinna sisse vaadanud, siis selle järgi tundub, et tõesti... Aga see on paljudel kordadel nii, et inimesel on olnud väga selged ambitsioonid.