/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2023/01/25/15098355t1hcb29.jpg)
Päästeametil valmis koostöös maa-ametiga kaart, kuhu on märgitud avalikud varjumiskohad, praeguseks on tähistatud veidi üle 100 avaliku varjumiskoha.
Avalikud varjumiskohad leiab nüüd ka kaardilt
«Oleme vähem kui aastaga välja selgitanud, kontrollinud ja tsiviilkaitse märgisega tähistanud 103 avalikku varjumiskohta umbes 60 000 inimesele. Aasta lõpuks on eesmärk kaardistada ja tähistada avalikud varjumiskohad kuni 100 000 inimesele. Selleks, et inimestel oleks parem ülevaade avalike varjumiskohtade paiknemisest, pöördusime maa-ameti poole ning koostööna valmis avalike varjumiskohtade kaart,» selgitas päästeameti varjumise nõunik Sten-Patrick Kreek.
Kaart on leitav maa-ameti geoportaalis, päästeameti kodulehelt, veebilehel olevalmis.ee ja rakendusest «Ole Valmis!».
Avalik varjumiskoht on mõeldud eelkõige inimestele, kes ohuhetkel viibivad linnatänaval. Kes ohuhetkel viibivad töökohal või kodus, peaksid paigale jääma ning leidma varjumiseks akendeta ruumi või keldri.
Avalike varjumiskohtade valikul lähtutakse põhimõtetest, et varjumispaik on maa all, piisava ehitustehnilise vastupidavusega ja soovitavalt ilma akendeta. Asuma peaks varjumispaik kohas, kus lähiümbruses võib tänavatel viibida palju inimesi või siis on selles piirkonnas palju inimeste varjumiseks mittesobivaid ehitisi. Varjumiseks sobivad näiteks majade keldrid ja maa-alused parklad. Avalike varjumiskohtade hoonete sobivuse ja tehnilise seisukorra kontrollisid üle päästeameti inspektorid.
Lisaks sõjalisele ohule võib varjumine vajalikuks osutuda erakorraliste ilmastikuolude või ulatusliku õhusaaste korral. Ohuteavitus edastatakse sõnumina EE-ALARM ja Eesti rahvusringhäälingu ning muude meediakanalite kaudu ning suuremates linnades paigaldatavate sireenidega.