Suri diplomaat ja Eesti iseseisvuse taastamise eest võidelnud Heino Ainso

Heino Ainso. Foto: Peeter Langovits

Ameerika Ühendriikides suri eelmisel nädalal 85-aastasena diplomaat ja Eesti iseseisvuse taastamise eest võidelnud Heino Ainso.

Avaldame Eesti majandusteadlase ja poliitiku Ivar Raigi koostatud järelehüüde

Eesti on kaotanud truu rahvuslase, aktiivse Eesti iseseisvuse taastamise eest võitleja, eduka inseneri ja diplomaadi. Heino Ainso lahkus 19. jaanuaril 85-aastasena Miamis Floridas.

Heino Ainso sündis Tallinnas 8. septembril 1937. Tema isa oli Eesti armee kapten Valdur Ainso, kes peale nõukogude okupatsiooni saadeti Siberisse ja hukkus seal 1941. aastal. Heino ema põgenes pojaga Saksamaale. Koolitee algas põgenikelaagrites, kus ta 1950. aastal lõpetas Augustdorfi eesti algkooli. Keskkooli lõpetas ta New Yorgis, 1959. a omandas mehhaanikainseneri bakalaureusekraadi New Yorgi linnakolledžis ja 1963. a magistrikraadi New Yorgi ülikoolis, 1960–1961 õppis ta stipendiaadina Helsingi ülikoolis. 1969. aastal omandas ta Brooklyni polütehnilises ülikoolis tehnikateaduste doktorikraadi. Heino töötas insenerina mitmes USA firmas ning hiljem asutas oma konsultatsioonifirma, hinnatud eksperdina esinedes tihti ka ülikoolides. 1975–1981 töötas ta Clarksoni ülikooli kaasprofessorina.

Heino Ainso võttis aktiivselt osa Eesti üliõpilaskonna tegevusest USAs , oli korporatsiooni Rotalia liige ja vilistlaskogu liige, juhtis Eesti Üliõpilaste Toetusfondi tegevust, organiseeris Pocono seminari ja Eesti kultuuripäevi New Yorgis. Ta esines korduvalt ettekannetega Balti Uuringute Edendamise Ühenduse (AABS) konverentsidel.

Ta tundis suurt huvi poliitika vastu ja pühendas suure osa oma vabast ajast Eesti iseseisvuse taastamisele. Juba 1958. aastal kutsus ta ajalehe Vaba Eesti artiklis Eesti pagulasi üles koostama otstarbekat ja sihiteadlikku tegevuskava võitluseks kommunismi vastu ja Eesti vabastamise eest. Heino Ainso poliitiline tegevus päädis Balti riikide iseseisvuse taastamise organisatsiooni BATUN (Balti Apell ÜRO-le) asutajaliikmeks (1966. a) ja korduvalt esimeheks olemisega. Baltlased korraldasid 1965. a New Yorgis Madison Square Gardenis massidemonstratsiooni ja kõnekoosoleku Balti riikide iseseisvuse taastamise toetamiseks õigusliku järjepidevuse alusel. Samal aastal koostasid BATUNi tulevased liikmed esimese Balti Apelli ÜRO-le ja edastasid selle kõigile liikmesriikidele. Selle organisatsiooni raames tehti Eesti iseseisvuse taastamise nimel üle 25 aasta järjepidevat koordineeritud tööd ÜROga ning mitme suurriigi välisministeeriumiga. Balti pagulaste rahastatud BATUN tegutses peamiselt küll ÜRO juures, kuid mõjutas ülemaailmset diplomaatiat Balti riikide olukorra ja küsimuste tutvustamisel.

Heino Ainso valiti 1989. a Eesti Kongressi liikmeks USAst, kuid ta ei saanud viisat Eestisse sisenemiseks. Sellest hoolimata valis kongress ta Eesti Komitee liikmeks ning ta sai osaleda Eesti Kongressi kolmandal istungil. 1991–1995 töötas ta EV Välisministeeriumi ministernõunikuna ÜROs ning osales delegaadina ÜRO Genfi, Viini ja Pekingi kongressil. 1995–1997 andis ta Tallinnas Eesti Välisministeeriumi nõunikuna oma kogemusi edasi noorematele diplomaatidele. Ta oli 1995. a ilmunud ja õpikuna kasutatud raamatu «Rahvusvahelised organisatsioonid» kaasautoriks. Ta oli pagulaseestlaste ajalehe Vaba Eesti toimetuskolleegiumi liige.

2001. aastal omistas EV president Heino Ainsole Riigivapi V klassi teenetemärgi.

Tema abikaasa on farmatseut ja kunstnik Sirje Okas, kes osales koos Heinoga aktiivselt pagulaste poliitilistes ettevõtmistes. Heino Ainsol on kaks tütart esimesest abielust.

Puhka rahus, kallis sõber ja kolleeg.