:format(webp)/nginx/o/2022/05/16/14554381t1h00bf.jpg)
Kuigi Keskerakond ja EKRE soovisid metsanduse arengukava (MAK2030) eelnõu tagasi lükata, hääletati see raiemahu-teemalise vaidluse saatel riigikogus teisele lugemisele.
«See raiemahu vahemik, mida te olete siin ära märkinud, võiks jääda 9-11 miljoni tihumeetri peale aastas, samal ajal teie ise oma erakonnaga lubate järgmise nelja aasta jooksul vähendada Eesti raiemahu 8 miljonile tihumeetrile - kas teie valimisprogramm valetab või te tegelikult ise ka ei usu sellesse metsanduse arengukavasse, mille te siia parlamenti tõite?» küsis ) üle-eelmine minister Tõnis Mölder (KE) eelnõud esitlenud keskkonnaminister Madis Kallaselt (SDE).
MAK2030 ise tegelikult raiemahtu ette ei anna, jutt on kava lisas olevast, vananenud hinnangust. Keskkonnaagentuuri sügiseste arvutuste järgi ei saa selliste numbritega arengukava eesmärke täita. Jaanuaris Euroopa Komisjonile saadetud 2023. aasta kasvuhoonegaaside inventuuriaruande kokkuvõtte järgi on seis veelgi hullem: metsandus- ja maakasutussektor (LULUCF) kasvuhoonegaaside tekitaja juba 2017., mitte 2020. aastast.
Miks keskkonnaministeerium valeandmetega lisa arengukava küljest ei eemaldanud?
Madis Kallas vastas, et otsus sündis pärast ministeeriumi kantsleri, asekantsleri ja oma nõunikuga arutamist. Talle väideti, et vastasel juhul võinuks tekkida nõue teha arengukavale uus keskkonnamõju hindamine, mis aga venitanuks arengukava vastuvõtmise aastasse 2025.
«Minu soov oli, et raiemaht peab olema 9 miljonit või alla selle, aga erakonnad on suured ja seal oli teine arvamus,» ütles Madis Kallas, viidates koalitsioonipartnerite Reformierakonna ja Isamaa survele jätta arengukavva raiemahusoovitus kirja panemata.
Tema sõnul ei keela aga ükski seadus lisa 1 arvestamata jätta.
Paraku annab see ka võimaluse ka väita, nagu võiks Eestis senisest rohkemgi metsa raiuda.
«See annab loa raiuda tegelikult järgmisel kümnel aastal Eesti metsi samas mahus nagu näiteks 2021. aastal, kui raiemaht oli 10,6 miljonit tihumeetrit või isegi seda tõsta 11 miljoni tihumeetrini,» viitas Tõnis Mölder. «Mis ka veel olulisem, metsanduse arengukava ei anna tegelikult reaalselt ühtegi hooba juurde ministrile mõjutada metsade raiemahtu aastas. Ainuke hoob, mis ministril on, on tõesti võimalus mõjutada riigimetsa majandamise raiemahtusid, aga ka seda ei ole siia arengukavasse numbriliselt ära toodud. Nii et tegelikult jutt sellest, et raiemahud järgmisel kümnel aastal Eestis vähenevad, see on ainult üks lootus ja selle realiseerumine on väga õhkõrnal jääl.»
Mölder sõnas riigikogule: «Minu üleskutse siin on, head Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liikmed, keda saalis on heal juhul kaks, väga konkreetne: teeme koos parlamendis sellesse konkreetsesse seaduseelnõusse või otsuse eelnõusse muudatusettepaneku ja fikseerime ära selle 8 miljonit tihumeetrit aastas!»
Arutelu käigus selgus ka, et Eestil võib CO2 heite vähendamise kohustuse mittetäitmise tõttu probleeme tulla alles pärast 2032. aastat, mis annab poliitikutele võimaluse veel kümme aastat kummi venitada.
EKRE ei jõudnud arengukava läbi lugeda
«Roheline on muutunud liiga võimsaks Eestis,» nurises Peeter Ernits (EKRE). Seejärel kirus ta «ratsalubadusi Brüsselile» (jutt on Eestile CO2 kohustuste võtmisest) ja hurjutas seejärel MAK2030 kiirkorras riigikogus menetlemist: «Sama on ka metsanduse arengukavaga, selle telliskiviga, mida me peame siin õgima nagu hundid jooksuajal!»
«Meile parlamenti laekus see eelnõu reedel. Sellel eelnõul on kuskil 647 lehekülge või isegi rohkem. Mis te arvate, kas me oleme võimelised seda läbi lugema?» pahandas Kalle Grünthal (EKRE). «Küsimus pole isegi lugemises, vaid küsimus on ka läbitöötamises. Ja mina väidan, et see ei ole hea parlamentaarne tava sellisel viisil eelnõu menetleda. Kas teie olete samal arvamusel või arvate, et võibki sellist patsakat visata siia, et see asi siin lihtsalt läbi koputada?»
Koalitsioonipoliitikud pooldasid aga MAK2030 edasi menetlemist, nt sõnas Heiki Hepner (Isamaa): «Metsal on keskkonnamajanduslikult ja sotsiaal-kultuurilised eesmärgid ja kestlik metsandus eeldab ühisosa nende eesmärkide saavutamisel. Arengukavas on need valdkonnad nimetatud pisut teisiti, aga pole oluline, mis värvi on kass, vaid kas see kass ka hiiri püüab.»
EKRE ja Keskerakond tegid ettepaneku metsanduse arengukava eelnõu tagasi lükata. Häältega 22 poolt, 43 vastu ei läinud nende ettepanek läbi ja arengukava tuleb riigikogus teisele lugemisele 8. veebruaril.
/nginx/o/2020/03/09/12998982t1hec12.jpg)