/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2019/11/07/12720465t1h2a6d.jpg)
Alates Venemaa sissetungist Ukrainasse on Eestisse sattunud kümneid tuhandeid põgenikke, kellest sadakond saab HIV-positiivsena ravi.
Sadakond HIV-positiivset sõjapõgenikku saab Eestis ravi
Enamik HIV-positiivseist oli juba Ukrainas ravi saanud ja Eestis sai neile ülioluliseks, et medikamendid ei lõpeks.
«Kui ravi on alanud, ei tohiks seda päevakski katkestada,» selgitas Eesti HIV-positiivsete võrgustiku (EHPV) esimees ja tugiisik Latšin Alijev AFP-le. «Ravimid peavad olema kättesaadavad, et vältida resistentsuse teket, kui ta nende võtmise järsku lõpetab.»
Olles tegutsenud peaaegu kaks aastakümmet, mil riik võitles HIV levikukiirusega, on EHPV haigusega viimase üksikasjani kursis. Lisaks põgenike abistamisele meditsiiniküsimustes käib EHPV juures ka tugigrupp, kus saab ukraina keeles oma muredest rääkida ja probleeme lahendada.
Lisaks võitleb organisatsioon häbimärgistamise vastu, kuna uute juhtumite esinemine piirkondades, kus HIVd varem peaaegu polnud, on toonud kaasa nii väärinfot kui ka võõraviha.
«See on inimesi natuke hirmutanud ja poliitikud on hirmu õhutanud ja hakanud sellega manipuleerima,» viitas Alijev parempopulistidele. «Meie ülesanne on selgitada, et ravi saavatel inimestel on viiruskoormus null: nende veres pole viirust ja nad ei levita seda.»
AFP teatel oli Eesti omal ajal HIV levikukiiruse poolest euroliidus esikohal – haigus oli kontrolli alt väljas. Ka Alijev tõdes, et olukord oli raske – nakkus levis just süstivate narkomaanide seas. Kahekümne aastaga on aga suudetud olukord stabiliseerida.
Kõige kehvem oli seis sajandivahetusel. 2001. aastal diagnoositi Eestis 1474 uut haigusjuhtu ehk ligi 108 juhtu 100 000 inimese kohta. Need arvud on sellest ajast alates aga pidevalt vähenenud ja 2021. aastal teatati veel vaid 125 uuest juhtumist, mis tähendas, et nakatumismäär oli langenud 9,4-le 100 000 inimese kohta.
See oli, tõsi küll, endiselt üks ELi halvimaid näitajaid – Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel edestasid Eestit vaid Läti ja Küpros.
«Oleme töötanud selle nimel, et poleks ühtegi uut HIV juhtumit, et poleks häbimärgistamist ja et lapsed ei sünniks HIVga,» ütles Alijev.