/nginx/o/2008/07/01/53363t1hf555.jpg)
/nginx/o/2009/02/02/126637t1hc4d0.jpg)
Viimasel kaheksal aastal on Eestis hoogustunud eeslinnastumine ning peamiselt kolitakse suuremate linnadega piirnevatesse valdadesse.
Inimesed kolivad suuremate linnade piiri taha
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Statistikaameti juhtivstatistik Helerin Rannala sõnul kinnitab rändestatistika kinnisvaraturul toimuvat ehk peamiselt kolitakse linnalähistesse rajoonidesse. «Toimub eeslinnastumine ning peamiselt kolitakse tõmbekeskuste nagu Tallinn, Tartu ja Pärnu tagamaadele,» selgitas ta. Rannala sõnul on sama tendents olnud viimasel kaheksal aastal.
Üldist linn-maa rändesuunda vaadeldes tuleb statistikameti siserände ülevaatest esile liikumine linnast maale, seda eriti perioodil 2004 kuni 2007.
Seetõttu on valdades elavate inimeste hulk suurenenud 16 000 võrra ja linnaelanike oma samavõrra vähenenud.
Kui tavaliselt kolitakse tõmbekeskusega piirnevatesse valdadesse, siis Rannala sõnul on erandlik olukord Harjumaal, kus uusi elanikke on juurde saanud ka Tallinnast kaugemal asuvad vallad. Kuigi Tallinn peibutab uue elukohana noori, loovutab ta samas osa oma elanikest lähivaldadele.
Kõigist elukohavahetajatest hõlmavad enamiku 20- kuni 34-aastased. Kuna aastatega on selles vanusevahemikus elukohta vahetama hakanud vanemad inimesed, siis seetõttu on aasta-aastalt kasvanud laste osatähtsus rändajate hulgas.
Pereealised ehk 30- kuni 49-aastased suunduvad peamiselt Tallinna ja regioonikeskuste tagamaale.
Statistikaamet toob oma ülevaates välja, et kui noored koondusid peamiselt suurematesse linnadesse ilmselt õppimise ja töökoha leidmise tõttu, siis pereealised läksid nende linnade tagamaale. Seda seletab ilmselt soov elada puhtamas ja privaatsemas keskkonnas, kuid samas potentsiaalsete töökohtade läheduses.
Vanemaealised aga eelistavad keskustest ära kolida ja Tallinna tagamaa kõrval eelistatakse elada maakondade äärealal.
Piirkondadest kaotab kõige enam elanikke Ida-Virumaa. Uusi elanikke lisandub kõige enam Harjumaale, mis on kõigi maakondade peamine väljarände sihtkoht. Erand oli vaid Rapla maakond, mis isegi natuke võitis Harjumaalt rahvastikku. Pärnu ja Tartu maakond on samuti paigad, kuhu kolitakse teistest maakondadest.
Kaks kolmandikku Eesti omavalitsustest, kus elab pea pool riigi elanikest, loovutavad oma elanikke tõmbekeskustele. Kõige rohkem inimesi on negatiivse rändesaldo tõttu kaotanud suuremad linnad, nagu Kohtla-Järve, Tartu, Narva ja Pärnu. Positiivse rändesaldoga on peamiselt keskuste tagamaal olevad satelliitlinnad, keskustest kasvab rände tõttu rahvastik vähesel määral Jõhvis ja Tallinnas.
Kõige rohkem kasvab rahvastik tänu aktiivsele sisserändele Tallinna tagamaa valdades: Viimsi, Harku ja Rae vallas.
Möödunud kaheksa aasta jooksul on administratiivüksuste vahel elukohta vahetanud kakskümmend Eesti elanikku sajast, aastas kolib uude kohta ligi 35 000 inimest. Absoluutarvudes on kõige rohkem inimesi kaotanud Ida-Virumaa ja osatähtsuselt ehk kuus protsenti Järvamaa.