Ettevaatust: kurjategijad jäljendavad pankade veebilehti

Liikvel on küberpetturid. Foto: Sander Ilvest

Politsei teatel on viimasel kolmel kuul sagenenud juhtumid, kus pankade jäljendatud veebilehtede abil petetakse inimestelt raha välja ning kahjud ulatuvad kuni 120 000 euroni.

Põhja prefektuuri kriminaalbüroo raskete kuritegude talituse juhi Vjatšeslav Milenini sõnul ei ole see uut liiki pettus. «Kelmid on ka varem pankade kodulehti jäljendanud ja saatnud inimestele petulehtede linke nii SMSi kui ka meili teel, kuid viimastel kuudel on need juhtumid sagenenud. Kelmid on kavalad ja kasutavad ära inimeste harjumusi, aga ka tähelepanematust. Seetõttu tuleb alati hoolega mõelda, kas ja milliseid linke avada,» rääkis Milenin.

Alates jaanuari teisest nädalast on politsei saanud kaks avaldust, milles kirjeldati pettust. Inimesed soovisid siseneda Coop Panga internetipanka ning sisestasid Google'i otsingusse panga nime. Nad valisid loetelust esimese tulemuse, vajutasid sellele lingile ning neile avanes Coop Panga hästi järele tehtud koduleht.

«See on väga kaval pettus, sest tavaliselt sisenevad inimesed esmalt oma internetipanka ja alles siis hakkavad internetipangas toiminguid tegema. Järele tehtud internetipanga lehtedel ei saa üldiselt ühtki teist toimingut teha,» rääkis Milenin.

«Ka see pettus on üles ehitatud nii, et kasutatakse ära inimeste tavapärast harjumust ehk inimene avab pangalehe ja seejärel siseneb. Petulehele sattunud inimesed hakkasid sisenema oma internetipanka, pärast seda tuli neil end autentida PIN1-koodiga ja siis küsiti ka PIN2-koodi. Väidetavasse panka siseneda ei õnnestunud ning inimesed avastasid hiljem, et nende pangakontolt on raha varastatud. Ainuüksi nende kahe juhtumiga tekitasid kelmid kahju kokku 2700 eurot,» lisas politseinik.

Varem oli Google'i otsingust leitav LHV panga nimel võltsitud veebileht, mille ohvriks langes kümmekond inimest ja nende kahjud on kokku üle 115 000 euro.

Milenini sõnul tuleks panka siseneda äpi kaudu või salvestada õige veebileht internetibrauseri järjehoidja ribale. Internetipanka sisselogimisel ei küsita mitte kunagi PIN2-koodi – kui mõne «panga» veebileht seda küsib, siis on see petuleht.

Alati tuleks kontrollida veeblehe aadressi, sest esimene otsingutulemus ei ole alati õige veebileht.