Riigikogu hakkab menetlema metsanduse arengukava

Suur istungite saal riigikogu hoones. Foto: Sander Ilvest

Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse ja panna riigikogus arutusele eelnõu, mis määrab Eesti metsanduse arengukava aastani 2030.

Arengukava seab peaeesmärgiks Eesti metsanduse kestlikkuse, milleks tuleb tagada metsaökosüsteemide elurikkuse püsimine ning kohanemine kliimamuutuste mõjuga. Metsasektor peab olema majanduslikult konkurentsivõimeline. Metsanduspoliitika peab olema kaasav ning arvestama sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega.

Arengukava annab ülevaate metsanduse olukorrast. Eesti metsamaa pindala on 2,3 miljonit hektarit, mis moodustab üle poole kogu Eesti maismaa (koos siseveekogudega) pindalast. Eesti metsamaa pindala on järjepidevalt suurenenud peamiselt endiste põllumajanduslike maade varal.

Viimasel kümnendil on suurenenud ka looduskaitse alla kuuluva metsamaa osakaal. 2021. aasta andmeil on riigimetsamaa 1,08 miljonist hektarist range kaitse all rohkem kui kolmandik ning kogu Eesti metsamaa pindalast moodustab range kaitse all olev mets 17,5 protsenti.

Metsa majandamine tähendab metsa uuendamist, kasvatamist, kasutamist ja kaitset. Metsade uuendamiseks kasutatakse uuendusraieid, mis jagunevad lage- ning turberaieteks. Uuendusraietele on seadusega pandud mitmeid piiranguid, näiteks raievanus, langi maksimaalne pindala, säilik- ja seemnepuude jätmine jm, et toetada ennekõike elurikkuse säilimist. Uuendusraiete mahud annavad suurema osa kogu aastasest raiemahust, aga raietele seatud tingimustega saab riik kaudselt neid mahtusid suunata.

Metsaseaduse kohaselt koostatakse arengukava iga kümne aasta jaoks. Praegune arengukava on kolmas järjestikune dokument ja on jätk «Eesti metsanduse arengukavale 2011–2020».

Metsandust käsitleva valdkonna arengukava kinnitab riigikogu ning seejärel läheb dokument lõplikule kinnitamisele valitsusse.