/nginx/o/2019/06/04/12229584t1he0ee.jpg)
MTÜ Naissaarlaste Kogukond pöördus kaitseministri poole ettepanekuga rajada Naissaarele koostöös terviklik elektrivõrk, kuna praegu planeerib Kaitseinvesteeringute Keskus vaid lokaalset elektrilahendust saarel asuvale mereväe radarijaamale, mis ei ole MTÜ vaates saare elanike ja majanduslike vajaduste seisukohalt mõistlik.
«Meie ettepanek on korraga rajada taastuvenergialahendus kogu saare jaoks riigi, kohaliku omavalitsuse, Meremuuseumi projekti «Nargen Nord» ning MTÜ Naissaarlaste Kogukond koostöös,» seisab Naissaare saarevanema Toomas Luhaääre, Rootsi-Mihkli kiriku esindaja Patrik Göranssoni, saarel toimuva muusikafestivali Nargen Festivali korraldaja Tõnu Kaljuste ja Eesti Meremuuseumi direktori Urmas Dreseni allkirjadega kirjas.
Kirjas selgitatakse, et Naissaarel puudub praegu elektrivõrk ja kõik majapidamised toodavad elektrit iseseisvalt, samas on viimase viie aasta jooksul Naissaare püsielanike arv kasvanud üle 50 protsendi. Praegu elab Naissaarel 24 püsielanikku, suveperioodil lisandub üle 100 inimese ja tavapärasel turismihooajal külastab saart nelja kuu jooksul ligikaudu 25 000 turisti.
«Arvestades saare elanike ja turistide arvu suurenemist viimase kümne aasta jooksul, võib prognoosida, et järgmisel kümnendil kasvab tarbijate ning majapidamiste hulk vähemalt mitu korda, samuti lisandub saarele püsielanikke. Nargen Festival korraldab saarel suveperioodil regulaarselt kontserte ja etendusi. SA Eesti Meremuuseum planeerib saarele uut ambitsioonikat muuseumiprojekti «Nargen Nord», mille oluliseks osaks on Naissaare militaarajaloo tutvustamine ja koos sellega saarele vajaliku taristu rajamine, sealhulgas püsiva elektriühenduse loomine 2026. aastaks,» märkisid pöördujad.
Seega kasvab nende sõnul saarel nõudlus elektrienergia järele iga aastaga ning praegune lahendus, mis toetub suures osas fossiilkütustele, ei ole kestlik ega vasta Eesti kliimaeesmärkidele.
Ühendus: radarijaama alale pole mõtet tuulikuid püsti panna
Naissaare põhjatipus asub seni politsei- ja piirivalveametile (PPA) kuulunud radar, mis on samuti ilma püsiva elektrivarustuseta ning toimib kahe diiselgeneraatori toel. PPA on korduvalt üritanud radari elektrivarustust parandada, aga seni tulemusteta. Tänaseks on radar antud üle mereväele ja elektrivarustuse arendamine on tehtud ülesandeks kaitseinvesteeringute keskusele koos PPA alustatud uue radari taastuvenergia lahenduse rajamisega, mida rahastatakse süsinikuheitme kvoodi müügist laekuvast tulust.
Riigi Kinnisvara AS korraldas PPA nimel 2022. aasta kevadel selleks ka riigihanke, mille tulemusel on sõlmitud kaks projekteerimise töövõtulepingut, ent objektipõhine lähenemine, kus radari kinnistul asuvad generaatorid, päikesepaneelid ja tuulegeneraator, on naissaarlaste hinnangul vastuolus saare arenguvajadustega.
«Radarijaama kinnistule tuuliku paigaldamine ei ole sealsete heitlike tuulte tõttu mõistlik. Tuulik oleks otstarbekas paigaldada saare põhjatippu. Keskkonnaalastest piirangutest lähtuvalt on saarele võimalik paigaldada maksimaalselt üks kaasaegne tuulegeneraator. Kui radari tarbeks see võimalus ära kasutatakse, ei ole võimalik paigaldada teist tuulikut saare tervikliku elektrivarustuse tagamiseks,» toonitasid nad. Päikesepargi asukoht peaks pöördujate sõnul olema aga saare lõunaosas, mitte saare põhjaosas, kus seda varjaks kõrge mets.
«Kui senine objektipõhine lähenemine jätkub, tähendaks see, et saare põhjatippu rajatakse paarisaja meetri raadiusesse kolm riigile kuuluvat iseseisvat energiatootmisüksust: transpordiameti Tuletorni kinnistu, lähitulevikus meremuuseumi «Nargen Nord» projekt ja kaitseministeeriumi radarijaam,» märkisid nad.
Raha võiks tulla kasvuhoonegaaside kvoodi müügituludest
Naissaarlaste kogukond tellis 2022. aastal koostöös meremuuseumiga saare elektrifitseerimise ligikaudse hinnangu Enefit Connect OÜ-lt, mille põhjal saaks Naissaare elektriga varustamine toimuda kas merekaabli kaudu mandrilt või lokaalse off-grid-lahenduse abil.
«Mõlemad lahendused on võimalikud ja eeldavad saare elektrivõrgu väljaehitamist. Esialgsel hinnangul jääks maksumus mõlema lahenduse puhul 3 ja 4 miljoni euro vahele, mis sisaldab kõigi uute liitumiste väljaehitamist,» lisati kirjas. Lahenduse väljaarendamist oleks nende sõnul võimalik sarnaselt kaitseinvesteeringute keskuse radari lahendusega rahastada kasvuhoonegaaside kvoodi müügist saadavatest tuludest.
Mullu novembris pöördus Naissaare elektrivõrgu teemal kaitseministri poole ka kultuuriminister Piret Hartman (SDE), kuna ka tema vaates oleks kõige otstarbekam rajada koostöös üks ja terviklik elektrivõrk.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)