LUUBI ALL ⟩ Valitsuse leebed sõjasõnumid vaatavad karmist ohust mööda

Kaitseminister Hanno Pevkur (vasakul) ja kaitseväe juhataja Martin Herem läinud nädalal Tapa sõjaväelinnakus, kus pidulikus meeleolus demonstreeriti ajakirjanikele mobiilset raketiheitjat HIMARS. Foto: Madis Veltman

Kui inimesed ohtu ei taju, ei ole nad ka valmis selle tõrjumiseks. Valitsuse leebed sõjasõnumid aga pigem uinutavad tähelepanu.

Asjatundjad ütlevad, et kui inimeste ohutaju on nõrk, siis pole nad valmis pingutama julgeoleku nimel ega ka valmistu selleks. Näiteks ei osaleta kaitseväe õppekogunemistel. Kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem kirjutas pärast mullusügisest õppust Okas, et õppusel osales 66 protsenti kutsututest. Heremi siht on, et osaleks vähemalt 80, sest viiendikul kordusõppusele tulijatest on tõesti mõjuvad põhjused. Aga kuhu vahepealne 14 protsenti jäi?

Teine näide. Kaitsevägi kuulutas novembris välja reservväelaste vabatahtliku registreerimise Kaitseliidu üksuste juurde, et luua 20 000-liikmeline maakaitsevägi. 10 000 kaitseliitlast on juba olemas, teist sama palju on juurde vaja.

Kaitseliidu ülem Riho Ühtegi kuulutas vabatahtlike kutse välja optimistliku sõnumiga: «Maakaitse koosneb praegu Kaitseliidu üksustest, seda on natuke vähe, vaja on maakaitset, mille arvukus oleks suurem, et katta kogu Eesti pind. Tsiteerides kindral Aleksander Tõnissoni: iga puu ja põõsa ja nurga tagant peab punane oma paugu saama.»