/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2020/12/07/13517448t1h4a98.jpg)
Kuigi Tartu ülikool pakub kokkuleppel haridus- ja teadusministeeriumiga (HTM) viipekeele algkursust, ei ole Eestis praegu ühtegi kõrgkooli, mis tegeleks viipekeeletõlkide koolitamisega ja suudaks sellega kohe alustada.
Eesti kõrgkoolid ei suuda õpetada viipekeeletõlke
«Hetkel ei ole meil ühtki kõrgkooli, kus valmistataks ette viipekeeletõlke. Eestis ei ole praegu ka ühegi kõrgkooli juures selliste kompetentsidega akadeemilist personali, mis võimaldaks kohe avada kõrgharidustaseme õppekava ja alustada viipekeeletõlkide koolitamisega,» tõdes HTM teadus- ja arendustegevuse ning kõrg- ja kutsehariduse poliitika asekantsler Renno Veinthal kirjas Eesti Puuetega Inimeste Kojale.
Üheks peamiseks põhjuseks, miks viipekeeletõlkide õppekava Tartu Ülikoolis suleti, oli õppida soovijate puudus. «Õppekava võib ju olemas olla, aga kui ei ole õppekaval õppivaid üliõpilasi, siis pole võimalik saavutada ka soovitud tulemust,» nentis Veinthal
Lisaks sellele, et Eestis napib viipekeeletõlke, on asekantsleri sõnul eesti viipekeel ka süsteemselt uurimata ja kirjeldamata ning puuduvad kaasaegsed materjalid viipekeele õpetamiseks. «Kahjuks ei soostunud Tartu Ülikool välja arendama eesti viipekeele teadussuunda, millel saab kõrgharidusõpe põhineda,» märkis asekantsler.
Veinthali sõnul saavutas ministeerium kokkuleppe Tallinna Ülikooliga, et ülikool seab endale eesmärgiks eesti viipekeele alase teadus- ja õpetamispädevuse väljaarendamise, sealhulgas viipekeele õppe pakkumise eripedagoogika ja sotsiaaltöö õppekavade üliõpilastele, ning teeb koostööd Eesti Keele Instituudi, Eesti Viipekeeletõlkide Kutseühingu ja viipekeelset kogukonda koondavate seltsidega. «Selle tegevuse järgmiseks loogiliseks sammuks oleks viipekeeletõlkide õpetamine, kuid selleni jõudmine võtab siiski aega,» tõdes Veinthal.