Vene kodanikelt relvaloa võttev eelnõu jõuab riigikogu suurde saali

Riigikogu saal. Foto: Tairo Lutter

Riigikogu asub kolmapäeval esimesel lugemisel arutama relvaseaduse muutmist, mis muu hulgas võtab Vene kodanikelt õiguse tulirelva omada.

Õiguskomisjoni algatatud relvaseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu järgi saab relvaluba taotleda vaid eesti keelt heal tasemel valdav välismaalane, sest relvaeksam on eelnõu järgi edaspidi täies mahus eestikeelne. Samuti ei saa eelnõu järgi teatud raske kuriteo toime pannud inimene kunagi relvaluba.

Relvaluba vaid ELi ja NATO liikmesriigi kodanikele

Juhtivkomisjon otsustas eelnõu täiendada piiranguga, mille järgi väljastatakse edaspidi relvalube Eestis vaid Euroopa Liidu ja NATO liikmesriikide kodanikele, kellel on Eesti elamisluba või kes elavad Eestis elamisõiguse alusel. Teiste välismaalaste relvaload tunnistatakse seega kehtetuks ja nende väljaandmine lõpetatakse.

Rakendussätetes nähakse muudatuse järgi ette, et määratlemata kodakondsusega isikutele väljastatud load kehtivad loal märgitud kuupäevani ehk maksimaalselt viis aastat. Teiste välismaalaste load kehtivad veel ühe aasta.

Üleminekuaeg jätab võimaluse muutustega kohaneda, oma relvad võõrandada, osa neist laskekõlbmatuks muuta või astuda samme kodakondsuse muutmiseks. Vajadusel nende relvad ja laskemoon sundvõõrandatakse.

Hüvitis harjutusvälja eest ja sõjarelvad jõuametitele

Komisjon täiendas eelnõu ka võimalusega maksta hüvitist kohalikele omavalitsustele, kelle territooriumil on kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväli või kes peavad taluma harjutusväljadega kaasnevat müra, vibratsiooni ja suurenenud liikluskoormust. Hüvitis võimaldab rajada näiteks müratõkkeseina või kergliiklustee. Valitsus saab volituse kehtestada harjutusväljade talumise hüvitis määrusega.

Samuti otsustas juhtivkomisjon täiendada eelnõu sättega, mille järgi antakse politsei- ja piirivalveametile (PPA) ning kaitsepolitseiametile (kapo) lõhkematerjali käitlemisõigus ja laiendatakse nende kasutatavat relvastust. PPA, kaitsevägi ja kapo saavad muudatuse järgi õiguse kasutada kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal sõjarelvi, et tõsta ohu tõrjumise, süütegude ennetamise ja tõkestamise võimekust. Muudatus võimaldab neil näiteks terrorirünnaku puhul kasutada granaate.

Veel täiendas komisjon eelnõu muudatustega, mis laiendavad jahipidamisel helisummuti kasutamise võimalusi.