Üksteise raseerimine, vibraatorid, nädalalõpud voodis – see on osa nii mõnegi eaka seksuaalelust. Tihti aga tekitab seks kahe vana inimese vahel teistes häbi ja sellest ei soovita rääkida.
Järgnevalt soovitame piinlikkustunde enda seest üles otsida ja kraadi võrra maha keerata.
Sirje soovib loos jääda anonüümseks. «Mu mees ei tea, et teiega räägin. See on selline natuke privaatne asi,» sõnab 72-aastane naine.
Ta alustab juttu, öeldes, et tema ja abikaasa seksuaalelu on viimase kümne aasta jooksul ellu ärganud. Põhjuseks toob Sirje teadlikkuse. «Kui olime noored, ei räägitud nendest asjadest üldse. See ei olnud otseselt häbiasi, aga sellest ei sobinud avalikult rääkida. Tänapäeval on erinevaid raamatuid ja koolitajaid, kes seksi õpetavad, näiteks Epp Kärsin,» ütleb ta.
Kuidas siis nende voodielu muutunud on? «Ma ütlen ausalt, et aastaid oli seks minu jaoks kohustus. Ma ei olnud iseendaga kontaktis, ma ei teadnud, mida mina tahan. See justkui ei olnudki oluline, mida mina tahtsin. Ja see ei olnud oluline, sest mina ise ei julgenud rääkida nendest asjadest.»
Umbes kümme aastat tagasi otsustas Sirje, et midagi peab muutuma. Teda ajendasid naisteajakirjad, kust ta luges, kuidas seksi on võimalik nautida, ning sai teada kõikvõimalikest mänguasjadest, mis magamistuppa värvi juurde toovad. Sirje kogus julgust, et sellest mehega rääkida. «No kuidas ma lähen ja ütlen mehele, et ma tahan vibraatorit. Ta mõtleb, et ise vanamutt ja nüüd peast täiesti ära keeranud,» räägib naine.