FOTOD ⟩ Kogume emotsioone, mitte keharasva: alanud aasta on Eestis liikumisaasta

Liikumisaasta 2023 sai hoogsa avalöögi Foto: Aimar Altosaar

Kolmekuningapäeval kogunesid Tallinnas Pirita Spordikeskuse juurde, uisuväljaku ja liumäe vahele liikumiharrastuste entusiastid ja ametiisikud, et avada liikumisaasta. Sportliku ürituse avasõnad ütles kultuuriminister Piret Hartman. 

«Loodan, et see aasta tutvustab kõigile erinevaid liikumisvõimalusi ning kõik leiavad endale meelepäraseima, et liigutada ja olla õnnelikum,» ütles Hartman ja avaldas lootust, et ametkonnad ja omavalitsused teevad edaspidi tihedamat koostööd, et Eestis saaks teoks liikumispööre.

Kultuuriministeerium on korraldanud kümnendi jooksul erinevaid teema-aastaid, kus on tõstatatud tõsisem valdkondlik teema – eelmisel aasta oli raamatukogude aasta, enne seda merekultuuri aasta ning laste ja noorte kultuuriaasta. 

«Nüüd on siis liikumisaasta. Tõsine mure on, et Eesti inimesed liiguvad liiga vähe,» ütles Hartman Postimehele. «Liikumisaasta mõte on rääkida neist võimalustest, ka murekohtadest ja loodame kutsuda üles kõiki omavalitsusi mõtlema, kuidas tagada paremad liikumisvõimalused oma inimestele.»

Hartmani sõnul saame me kõik rohkem ära teha, et me liiguksime rohkem ja elaksime tervislikumalt. «Loodan, et liikumisaasta jõuab ka paljudesse omavalitsustesse, sest sündmusi on kavandatud palju. Mina lähen homme näiteks rahvamatkale Alutagusele ja Narva Äkke külasse, kuhu olen ka kutsunud inimesi loodusesse viit kilomeetrit kõndima,» rääkis minister.

Kultuuriministeeriumi juurde loodud SA Liikumisharrastuste Kompetentsikeskuse juhatuse liige Alo Lõoke ütes Postimehele, et liikumist ja liikumisharrastust on seni peetud n-ö pehmeks teemaks.

«Kõik teavad, et liikumine on oluline, kuid samas meie statistika ja liikumisnäitajad on suhteliselt masendavad, isegi kriitilised,» sõnas ta. «Probleemiks on, et nädalavahetusel kukub laste liikumine üldse ära. Üle poolte täiskasvanutest on ülekaalus,» kirjeldas ta meie masendavat seisu.

Liikumisaasta mõte on inspireerida ja ärgitada inimesi rohkem liikuma. Lõoke leiab, et igaüks võiks liikumisaastal kujundada oma ellu uusi regulaarseid tegevusi. «Põhieesmärk peaks olema, et iga aasta võiks olla liikumisaasta. Et me koguksime pigem emotsioone, mida liikumisest saab, kui keharasvu. Ka toidust sõltub hea enestunne ja hea uni. Kuid liikumine peab ka alati olema,» resümeeris ta.

Teenekas spordipedagoog Kaarel Zilmer ütles liikumisaastat avades Soome legendaarse rahvaluuleuurija Elias Lönroti sõnad: «Inimene on loodud liikuma ja see on temale antud õnn.» Seega – rohkem liikumist tähendab rohkem õnne, rõhutas Zilmer.

Liikumisaasta avamisel peeti ka kelguga liulaskmise võistlus. Kõige pikema liu tegi Tervise Arendamise Instituudi tervise ja heaolu edendamise juht Urve Sellenberg, kes tunnistas, et see oli tal üle 30 aasta esimene liug. Seega võib liulaskimist alati proovida!

Sihtasutus Liikumisharrastuse Kompetentsikeskus

Loodud 2022 oktoobris, eesmärk edendada Eestis liikumisharrastust.

Juhiks on terviseradade võrgustiku juhina tuntud Alo Lõoke. 

Kultuuriministeeriumi tellimusel ning Ühenduse Sport Kõigile koordineerimisel 2021. aastal tehtud uuringu kohaselt on kehaliselt piisavalt aktiivsed vaid umbes 40% täiskasvanutest ning 25% lastest.

Alo Lõoke: «Vähese liikumise ja ülemäärase istumise kulu ühiskonnale on Soomes hinnatud 4,7 miljardile eurole aastas. Meil võiks see olla kuskil 1,2 miljardi kandis. Kui igaüks rohkem liiguks, oleksime õnnelikumad ja samas jääks rohkem raha muudeks investeeringuteks.»