Kui näiteks garderoobis peaks õpilane võtma välja noa ja proovima teist õpilast rünnata, siis on õpetaja võtmeisik, kelle käitumisest võib oleneda, kui suurel määral kahju sellest sünnib. Just selline oli üks osa õppusest, mida juhendas politsei, andes teadmisi, mida tekkinud olukorras teha ja mida mitte. Kuid olukordi on teisigi – näiteks bussiavarii ekskursioonil, kus õpetaja tegutsemisest sõltub kahjude suurus. Koolitulistamise tõenäosus on meil küll õnneks väike, kuid selle puhkedes võivad kahjud olla seda suuremad.
«Kui ma esimesel sellisel praktilisel koolituspäeval käisin ja õpetajarollis terve klassi pidin päästma, siis öösel und ei tulnud, sest mõtlesin üha uuesti läbi, kuidas oleks saanud olukorda teisiti ja paremini lahendada,» meenutab Tatarmäe ohutusõppust. «See jääb arvatavasti alatiseks minuga. Seda juba nende trükiste lugemisega poleks juhtunud.»
Tatarmäe sai osaletud õppusel inspiratsiooni võtta ette oma käe ja nägemuse järgi korraldatud täiendatud õppus, mis oleks kohandatud mereäärse maakonna oludele. Ühe päeva peale sai kavandatud 12 töötuba, kuid enne selle toimumist oli vaja murda sihtgrupi ehk haridustöötajate skeptitsism uue asja suhtes. Möödus terve aasta, kuni õnnestus veenda kokku ühtteist kooli ja ka ühte lasteaeda õppustel osalema. Seal selgus, et pea keegi osalenutest ei teadnud, mida näiteks ette võtta alajahtunud inimesega või mida silmas pidada uppuja päästmisel. See näitas õppuse vajalikkust, mida kinnitas ka osalejate positiivne tagasiside.