:format(webp)/nginx/o/2020/06/05/13136524t1h0919.jpg)
Sotsiaalministeerium, tervisekassa, ravimifirmad MSD, AstraZeneca ja Roche ning Connected Health klaster allkirjastasid konsortsiumilepingu, et arendada koostöös kopsuvähi patsientide raviteekonda ning panustada seeläbi ühiselt riikliku vähitõrjeplaani elluviimisse.
Vähitõrjeplaan aastani 2030 toob esile probleemi, et vähipatsientide raviteekonda, mis algab vähikahtlusest ja ulatub ravijärgsesse perioodi, ei käsitleta tervikuna ning patsiendi elukvaliteeti ja rahulolu vähiteekonna eri etappidel ei mõõdeta. Lahendusena nähakse patsiendikesksete terviklike vähiteekondade kujundamist.
«Koostöös kaardistatakse kopsuvähi patsiendi teekond, et leida valupunktid ning töötada välja uudseid lahendusi, mis kohanduvad senisest paremini patsiendi vajadustega, tagavad kvaliteetse ravi ja selle järjepidevuse,» ütles sotsiaalministeeriumis tervisesüsteemi arendamise osakonna peaspetsialist Made Bambus.
Teekonna arendamiseks kombineeritakse erinevaid meetodeid. Teenusedisaini uuring seab keskmesse patsiendi ja lähedase ning uurib nende kogemusi ja vajadusi teekonna eri etappides ja liikumisel ühest etapist teise, kus sageli ilmnevad süsteemi suurimad kitsaskohad.
Sotsiaalministeeriumi innovatsiooni asekantsleri Nele Labi sõnul on raskest haigusest tervenemiseks olulised mitte ainult tervishoiuteenused, vaid ka sotsiaalsüsteemi tugi erinevates ravietappides.
«Täna toimivad tervise- ja sotsiaalsüsteem lahus – ressursse planeeritakse teineteisest eraldi ning tulemuslikkust mõõdetakse erinevalt. Selles projektis soovime luua andmepõhise juhtimismudeli, mis vaatab kõiki haigusega kaasnevaid vajadusi, otsuseid ja kulutusi,» ütles Nele Labi. «Soovime, et tulevikus saaksime teha targemaid ja inimesekesksemaid otsuseid, mis arvestavad inimese elukvaliteeti tervikuna erinevates sfäärides - tervises, tööelus, sotsiaalses toimetulekus.»
Tervisekassa eriarstiabi teenuste osakonna juhi Tiina Satsi sõnul näeb tervisekassa arengukava aastateks 2022-2025 ette suuremat fookust tervise- ja raviteekondadel. See hõlmab nii tervikliku raviteekonna teenusmudelite välja töötamist, tervisetulemite ja teenuskogemuse mõõtmist kui ka ravi tulemuslikkust toetavate tasustamismeetodite kasutuselevõttu.
«Esmajärjekorras peame tegelema nende raviteekondadega, kus on võimalik saavutada kõige suurem mõju – kus patsientide arv on suur ja teekond keeruline. Seega on kopsuvähi raviteekonnaga tegelemine igati õigustatud,» ütles Tiina Sats. «2023. aastal loome raviteekondade arendamise standardi, mis sisaldab üldisi põhimõtteid ja võiks olla abiks kõigile osapooltele. Kopsuvähi patsiendi teekonna arendusprojekt annab selle koostamisse olulise sisendi.»
Konsortsiumiga on liitunud kolm ettevõtet ja see on avatud täiendavatele partneritele nii era kui avalikust sektorist. «Võrreldes tervisetehnoloogiate kiire arenguga on riikide tervishoiukorraldus püsinud suhteliselt muutumatuna ja süsteemid seisavad silmitsi tõsiste proovikividega. Soovime selle uue põlvkonna era- ja avaliku sektori partnerlusega panustada Eesti tervisesüsteemis vajalike muutuste käivitamisse, et suurendada inimkesksust ja teenuste sidusust ning kasutada piiratud ressursse efektiivsemalt. Meie eesmärk on toetada tervisesüsteemide vastupidavust suurendavate uuenduste loomist, mis muudaksid vähiravi tulemusi Eesti patsientide,» võttis ettevõtete huvi kokku AstraZeneca Baltikumi direktor Daniela Pavlic.
Projekti elluviimist veab eest teadus- ja ärilinnaku Tehnopol juhitud Connected Health klaster, mis on kutsutud ellu uudsete lahenduste toetamiseks tervises ja hoolekandes. «Klastril on arvestatav kogemus sarnastes projektides ja võrgustik, mille kaudu kaasata võimalikke lahenduste pakkujaid pärast seda, kui vajadused on selgunud,» ütles klastri juht Piret Hirv.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)