/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
Täna Tallinnas Miinisadamas aset leidnud tseremooniaga alustavad neli seni politsei- ja piirivalveameti koosseisu kuulunud alust tegevust mereväe laevastikus.
FOTOD ⟩ Mereväe ja PPA laevad ühinesid ühiseks laevastikuks
Kaitseminister Hanno Pevkuri sõnul tagab nelja laeva arvamine mereväe koosseisu Eestile parema merejulgeoleku võime nii rahuajal kui kriisis.
«See suurendab Eesti merealal olukorrateadlikkust ja reageerimisvõimet ning tagab paremad eeldused ka liitlaste reageerimiseks regioonis toimuvale konfliktile,» ütles Pevkur.
Politsei- ja piirivalveamet jätkab merereostuse avastamist merealal ja piiriveekogudel lennuvahenditega ning avastamist ja merereostuse likvideerimise korraldamist piiriveekogudel. Ka merepääste jääb siseministeeriumi vastutusalasse, kuid vajadusel on võimalik kaasata mereväe laevu sündmuste lahendamisse. Lisaks võimaldab laevastike ühendamine edaspidi hankida ühiseid platvorme kõikide vajalike ülesannete täitmiseks ja teha merejulgeoleku tagamiseks ühtseid investeeringuid.
Siseminister Lauri Läänemets rõhutas, et laevastike ühendamine ja üleandmine pole pelgalt tehniline formaalsus.
«Tänast olukorda vaadates peame tulevikus tõstma reageerimisvõimekust erinevatele hübriidväljakutsetele ja kriisiolukordadele merel, sest väikse pindala kohta on Eestil pikk merepiir tiheda mereliiklusega piirkonnas. Läänemereriigina on meil lisaks oma piirikontrollile vastutus ka oma partnerriikide ees - peame olema valmis ja suutelised reageerima eri ohuolukordadele ning vajaduselt vääriliselt panustama koos partneritega. PPA ja Kaitseväe võimekuste ühendamine on selles kontekstis enamat kui osade summa ning reaalselt tõstab riigi merekaitsevõimekust ja seirevõimet meie piiriveekogudel,» selgitas siseminister Läänemets.
Kaitseväe ülesandeks on valvata ja kaitsta Eesti merepiiri, piirkontroll jääb endiselt Politsei- ja Piirivalveameti ülesandeks. Mereolukorrateadlikkuse eest hakkab vastutama kaitsevägi, seni oli vastutus jagatud. Kuigi mereväe koosseisus muutub seniste piirvalvealuste staatus sõjalaevaks, siis kõigi vajalike tsiviilülesannete täitmine jätkub, sest laevadel säilivad võimed nagu merepiiri valvamine, reostustõrje ja päästevõimekus, mis neil ka täna on. Liitmisega muutub ka laevastike käsuahel, edaspidi on kõiki tegevusi võimalik planeerida ja ülesandeid anda ühtselt, mis muudab oluliselt kiiremaks laevade kasutamise võimalused erinevates olukordades.
«Loomulikult ei juhtu sellised suuremad ümberkorraldused ilma tahte ja inimesteta. Poliitilisel maastikul pani seemne mulda vahetult enne meie hulgast lahkumist kindral Johannes Kert,» sõnas mereväe ülem kommodoor Jüri Saska.
Laevade opereerimisega seotud ametikohad liiguvad mereväe koosseisu. Samuti võtab merevägi üle ja asub opereerima ka kõiki mereseire radareid. 2022.a. lõpus viidi samale pinnale PPA merevalvekeskus ning kaitseväe mereoperatsioonide keskus.