FOTOD ⟩ Tallinnas mälestati Vabadussõjas langenuid

Tallinnas Vabaduse väljakul mälestati täna Vabadussõjas langenuid ning tähistati 103 aasta möödumist Eesti ja Venemaa vahel kehtima hakanud relvarahust.

Kaitseminister Hanno Pevkur ütles tseremoonial, et 6000 inimese langemine Vabadussõjas oli väikese rahva jaoks kallis hind.

«On meie kohus väärikalt mälestada ja tänulik olla kõigile neile, kes oma elu hinnaga tõid vaid miljonilisele rahvale vabaduse ning iseotsustamise õiguse,» sõnas Pevkur.

Ta meenutas, et praegu peab oma Vabadussõda pimedusejõudude vastu Ukraina rahvas ja vaikusest rindel on asi kaugel.

«Linnadele ja küladele langevad pommid, üks rünnakulaviin järgneb teisele. Ukrainlased on üles näidanud enneolematut vaprust ja tõestanud, et nad suudavad kordades võimsama jõu vastu organiseeritult ja tulemuslikult tegutseda. Eesti Vabadussõja rinnetel 1918 ja 1919 toimunu on mõneti vägagi sarnane Ukrainas täna toimuvaga ent seal kahjuks hoopis suuremas mastaabis,» lausus Pevkur.

Ta lisas, et Vabadussõda õpetas, et väikese rahva ja riigi jaoks on oluline omada sõpru ning liitlasi. «Me ei tohi jääda üksi. Aga see tähendab ka seda, et me ise ei tohi kunagi jätta oma sõpru ja liitlasi üksi. Eesti on ning on ka tulevikus liitlane, kellele võib loota ja seda mitte ainult sõnades,» ütles Pevkur.

Nõukogude Venemaaga sõlmiti vaherahu 31. detsembril 1919. Vaherahu kokkulepe nägi ette sõjategevuse lõpetamise Eesti ja Nõukogude Vene vahelisel rindel 3. jaanuaril 1920. aastal kell 10.30. 2. veebruaril 1920 kirjutati alla Tartus rahulepingule ja Vabadussõda oli lõppenud Eesti võiduga.

1920-ndatel aastatel sai alguse traditsioon, pidada iga aasta 3. jaanuaril kell 10.30 relvarahu kehtima hakkamise hetkel vaikuseminut austamaks neid eestlasi ja välismaalasi, kes võitlesid Vabadussõjas ja andsid seal oma elu Eesti vabaduse eest.

Vabadussõjas osales Eesti poolel lisaks liitlasvägede sõduritele ja vabatahtlikele umbes 75 000 võitlejat, kellest hukkus ligi 6000 sõdurit.