Lapse elatise sissenõudmine muutub alanud aastast tõhusamaks

Eestis on ligikaudu 42 000 üksikvanemat, kes on õigustatud saama teiselt vanemalt lapse ülalpidamiseks elatisraha. Foto: Sander Ilvest

Justiitsministeeriumi teatel jõustusid 1. jaanuarist sätted, millega kohustatakse kohtutäitureid võtma sundtäitmisele ka jooksva elatise nõudeid. Uus kord loob senisest suuremad eeldused selleks, et laps saab äraelamiseks vajalikud vahendid kätte igal kuul ja korrapäraselt.

Samuti välistatakse edaspidi olukord, kus võlgnik küll täidab elatise perioodilise tasumise kohustust täitemenetluse väliselt, kuid vaatamata sellele rakendab kohtutäitur rangeid meetmeid, näiteks arestib varasema võlgnevuse katteks eluasemelaenu makseid. Kehtestatakse põhimõte, et elatisnõude sundtäitmise tõhustamiseks mõeldud erimeetmete rakendamine on lubatud üksnes siis, kui sundtäitmisele on esitatud perioodilise elatise nõue.

Riik hakkab osaliselt finantseerima lapse elatise sissenõudmiseks algatatud täitemenetlusi. Kui on algatatud täitemenetlus lapse perioodilise elatise sissenõudmiseks ning kohtutäituril ei õnnestu selle menetluse finantseerimiseks saada raha võlgnikult, hakkab riik alates 2023. aastast selliseid menetlusi osaliselt finantseerima. Eesmärk on siin tagada, et lapse elatise nõuete täitmine toimiks korrapäraselt ja efektiivselt.