Kaitsepolitsei kardab loomaõiguslaste ja anarhistide liikumiste radikaliseerumist

Mullu juunis protestisid Briti saatkonna ees karusnaha kasutamise vastu Suurbritanniast pärit poolalasti aktivistid. Loosungil on nii PETA ehk Loomade Eetilise Kohtlemise Eest kui ka Loomade Nimel logod. Foto: Raigo Pajula

Lääne-Euroopa mõttekaaslastega tihedates kontaktides Eesti loomaõiguslased ja anarhistid on välismaal korraldatud aktsioonides aeg-ajalt seadusega lubatu piirimaile sattunud ning kapo kardab radikaalsete võitlusmeetodite importi.

Rootsis Stockholmist põhja poole jäävas Solna linnas üritasid mullu 25. augustil umbes 50 loomaõiguslast tungida Karolinska Ülikooli haiglasse.

Kohapeal viibinud Eesti liikumise Loomade Nimel liige Kristina Mering rääkis, et meeleavaldus toimus ülikooli haigla värava taga. Korraga avastanud nad, et värav on lahti, sisenenud aeda ja hüüdnud seal loosungeid. «Nägime akendest, kuidas täiesti hullunud ahvid hüplesid oma puurides,» ütles Mering, kelle sõnul on selline käitumine vangistatud ahvide puhul tavaline.

Kuidas värav avanes, tema ega teised seal viibinud eestlased Meringi sõnul ei näinud, sest seisid meeleavaldajate peamassist kaugemal. Samuti ei üritanud aeda sisenenud meeleavaldajad tema väitel hoonesse tungida ja mingit plaani loomi vabastada polevat olnud. Rootsi meedia kirjelduste järgi aga üritasid meeleavaldajad siiski majja tungida, ent töötajad suutsid neid takistada.

Politsei pidas kinni umbes 50 inimest, nende seas ka kuus eestlast. Inimesed ja nende kotid otsiti läbi, kõigist tehti näo- ja täispikkuses foto ja üles pildistati ka isikut tõendav dokument, meenutas Mering. Seejärel lasti neil süüdistust esitamata minna.

Pärast seda kutsus kaitsepolitsei Rootsis käinud meeleavaldajad Eestis vestlusele, mispeale loomaõiguslased süüdistasid ajakirjanduses kapot tagakiusamises. «Me kõik tahame vaba ühiskonda. Just seepärast avalikustan repressioonid, mida kaitsepolitsei meie suhtes korda on saatnud – et keegi ei arvaks, et saab rahus inimesi taga kiusata ja nende elus urgitseda,» kirjutas Mering Eesti Päevalehes avaldatud artiklis.

Loomkatsed on olulised nii meditsiinis kui ka mitmes muus tööstusharus, mistõttu suhtuvad julgeolekuasutused nende vastu protestijate rünnakutesse tõsiselt, hoolimata sellest et inimesed neis väljaastumises enamasti viga ei saa. Samas on loomaõiguslaste tegevus üha rohkem radikaliseerunud ja näiteks Inglismaal on mitu aktivisti süüdi mõistetud surmaga ähvardamise eest.

Loomaõiguslasi tuleb eristada loomakaitsjatest, sest kui viimased nõuavad vaid loomade head kohtlemist ja nende tegevus jääb alati seaduste piiresse, siis õiguslased on vastu loomade kasutamisele nii katseteks kui liha saamiseks ning nende arsenalis on seadusi rikkuvaid võtteid.

Liikumisega Loomade Nimel seostatakse aga ka ühte inetut varastamisjuhtumit, kui kolm liiget tabati mullu 25. oktoobril Tallinnas Stockmanni kaubamaja toiduosakonnast varguselt. Summad polnud suured ja kõik kolm said väärteo korras 390 krooni trahvi, ent hiljem olevat nad selgitanud, et poest tohibki asju võtta, kui tahtmist on.

«See oli nii õudne kogemus,» puhkeb üks varguses osalenud tütarlastest peaaegu nutma. «See oli lihtsalt uskumatu lollus, see polnud liikumisega Loomade Nimel kuidagi seotud.»
Tema väitel polevat ükski kolmest vahelejäänust õigustanud oma tegu protestiga eraomandi vastu. Noored olevat vaid tahtnud proovida, kas turvaväravad hakkavad piiksuma või ei.

Peale loomaõiguslaste on Eestis veel üks vasakpoolne rühmitus, mille tegemisi kapo jälgib – anarhistlik liikumine PunaMust. PunaMusta liikmeskond on Loomade Nimel inimestega tihedalt läbi põimunud ja koostöö on tihe. Ametlikult pole kumbki registreeritud ja PunaMust tutvustab end lihtsalt anarhistliku veebikeskkonnana.

Osa PunaMusta liikmeid ei tunnista eraomandi puutumatust. Nad ei pane küll kahtluse alla õigust omada vara, ent vaid seni, kuni omand liiga suureks pole kasvanud. Eriti kehtib see suurte rahvusvaheliste ettevõtete kohta.

Anarhistidele endile on kapo tähelepanu häiriv. PunaMusta veebikeskkonnaga seotud anarhist Indrek Haas lausus, et kapo on tema hinnangul üle käte läinud. «Kahtlemata on see hirmutamine, kui kapo ametnikud tulevad kooli või võtavad ühendust tööandjaga,» ütles Haas.

Samuti on kapo tema sõnul võtnud ühendust koostööpartnerite, näiteks neile ruume üürivate asutuste esindajatega ja anarhistidega asjaajamise eest hoiatanud. Kaitsepolitsei eitab sellist tegevust.

Ka Eesti anarhistid käivad aeg-ajalt välismaal meeleavaldustel. Näiteks 2007 Saksamaal toimunud G8 tippkohtumise vastaste meeleavalduste käigus üritas grupp, mille koosseisus oli ka hulk eestlasi, peatada liiklust ühel kiirteel. Haasi sõnul on aktsioonide ajal küll kombitud seaduste piire, ent kedagi pole kunagi ohustatud, sest PunaMust tegeleb vaid vägivallatu võitlusega.

Samas ei kiirustanud Haas näiteks Kreekas vägivallatsenud inimesi hukka mõistma. «Kreeka sündmusi kontekstist välja võttes tundub jah, et põhjusteta märatsemine, ent ajaloolisi põhjusi ja sotsiaalset situatsiooni vaadates on see tegevus mingil määral põhjendatud. Iseasi, kas see on kõige efektiivsem tegevus,» märkis ta.

Kommentaarid

Ilmar Part, Eesti Rohelise Liikumise juhatuse esimees:

Kui katseloomi kasutatakse inimestele ohtlike haiguste vastu ravimite leiutamiseks, siis kuigipalju on nende kasutamine õigustatud, ent kahtlane on, kas seda tasub teha praeguses mahus. Arvan, et ilmselt on mingid katsed möödapääsmatud, ent neid on võimalik vähendada. Selle hinnaks oleks, et osa ravimeid ei toodaks nii kiirelt välja ja võib-olla neid ei tulekski.

Loomkatsed šampoonide või kosmeetika testimiseks pole kindlasti õigustatud.
Samuti pole moraalselt õigustatud loomapidamine vaid karusnaha pärast. Inimestel pole vajadust karusnahku kanda, see on puhtalt edevus.

Loomakasvatus lihatootmiseks on maailma mastaabis kahjulik ja piiratud ressursside tingimustes ebaefektiivne, mistõttu tuleb vähem liha toota.

Ent nii ekstreemseks pole vaja minna, et kõik oleksid taimetoitlased. Väiksemas mahus võiks liha ikka toota ja kui juba toodetakse, siis on mõistlik ära kasutada ka loomade nahk ja muud ülejäägid, mitte neid ära visata.

Andres Kahar, kaitsepolitsei pressiesindaja:

Euroopa riikides on vasakäärmuslased ja nende üsna vägivaldsed ning seadusi eiravad tegevusmeetodid üpriski tõsine probleem, Europoli hinnangul kohe islamiäärmusluse järel.
Peamiselt rünnatakse küll vara, aga tuleb ette ka ründeid inimeste vastu. Näiteks Saksamaal panevad vasakäärmuslased aastas toime keskeltläbi 900 õigusrikkumist.

Hiljutise näitena olukorra tõsidusest võib tuua Inglismaal tänavu 21. jaanuaril lõppenud kohtuprotsessi, kus mitmesugustes kuritegudes mõisteti süüdi loomaõiguslaste organisatsiooni Stop Huntingdon Animal Cruelty (SHAC) seitse juhtivat liiget ja karistati 4–11-aastase vangistusega.

Muu hulgas kuulusid süüdimõistetute arsenali pommi- ja surmaähvardused.
Teiste riikidega võrreldes Eestis praegu vasakäärmuslus kui niisugune puudub.
Meil on küll olemas väike, umbes poolesajainimeseline grupp vasak­äärmusliku ideoloogia toetajaid, peamiselt anarhiste ja loomaõiguslasi, kelle organisatsioonid on omavahel üsna läbipõimunud ja raskesti eristatavad.

Kohalikud vasakäärmuslikku ideoloogiat kandvad liikumised on esialgu oma arengu algstaadiumis ja praegu nendega erilisi probleeme pole.

Teiste Euroopa riikide kogemusi ja ka Eesti-siseseid arenguid arvestades võib aga küllalt kindlalt väita, et see nii ei jää.

Siinsed anarhistid ja loomaõiguslased suhtlevad oma Euroopa mõttekaaslastega, osaletakse üksteise aktsioonidel, korraldatakse koolitusi jne. Kontakti otsimine on vastastikune.

Üheks ohusignaaliks on ka fakt, et viimasel aastal oli kahjuks just siinsete loomaõiguslaste seas märgata üha ükskõiksemat suhtumist seaduste järgimisse nii siin- kui ka sealpool piiri.
Kui Rootsis osaleti eelmise aasta 25. augustil ründes kriitilise infra­struktuuri objekti vastu, siis Eestis piirduti esialgu «kapitalismi vastu suunatud» poevargustega.

Suure tõenäosusega hakkavad Lääne-Euroopa vasakäärmuslaste radikaalsemaid meetodeid varem või hiljem ka siin kasutama kas siis meie oma vasakäärmuslased või neile külla tulnud (kutsutud) mõttekaaslased.

Julgeolekuasutusena on kaitsepolitseiameti ülesanne kõiki võimalikke ohtusid hinnata.
Praegu on kaitsepolitsei prioriteediks ikkagi vene marurahvuslusest tulenevad ohud, aga tuleb tegeleda ka ennetustööga, vältimaks vasak­äärmuslaste radikaalsete tegevusmeetodite importi ja kasutuselevõttu Eestis.