/nginx/o/2022/12/30/15051956t1hb0dd.jpg)
Päästeamet saatis Ukrainasse abivahendid, mis võimaldavad vabastatud aladel jätkata Vene vägede maha jäetud lahingmoona demineerimisega. Ukrainlasi õpetasid saadud tehnikat kasutama Ukrainas kohapeal käinud Eesti eksperdid. Saadetisega vastas Eesti Ukraina rahvusvahelisele palvele.
Abipaketiga saadeti Ukrainasse kolm miniekskavaatorit koos treileritega, neli distantslõhkemasinat ja üks keemiliste ainete detektor. Saadetist finantseeris välisministeerium ja selle maksumus oli 337 216 eurot. Varem on päästeameti demineerimiskeskus saatnud Ukrainasse kiirgustuvastusseadmeid, pommiülikondi, killuveste, kiivreid, esmaabivahendeid ja muid demineerimistöödeks vajalikke seadmeid.
Detsembri keskel Ukrainat külastanud siseminister Lauri Läänemetsa (SDE) sõnul on abi demineerimisel vajalik nii inimohvrite vältimiseks kui ka Ukraina majanduse taaskäivitamiseks.
/nginx/o/2022/12/30/15051958t1hf10f.jpg)
«Visiidil nägin piirkondi Kiievi lähiümbruses, kuhu venelased jätsid taandudes maha miine täis metsad ja põllud. Seal ei saa liikuda inimesed ega metsa- ja põllutöömasinad. Kümned tuhanded ruutkilomeetrid on ohutsoon, kus seiskunud nii põllumajandus kui metsatööstus. Sellega asi muidugi ei piirdu – mineeritud on ka olulised infrastruktuuriobjektid ja näiteks elektrijaamad,» ütles Läänemets.
«Ukraina territooriumil kestev sõda on nõudnud rohkelt inimohvreid ja hävitanud kodusid. Alad, mida ukrainlased on suutnud vabastada, on endiselt ohtlikud ja peidavad endas arvukalt lõhkekehi. Selleks, et inimesed saaksid naasta vabastatud piirkondadesse, on vaja need eelnevalt lõhkekehadest puhastada.
Omast kogemustest teame, et sõja tõttu üles seatud pommid peidavad end maapõues aastakümneid. Eestiski leiame veel praegu Teise maailmasõja ajast pärit lõhkekehi. Ukrainlastel seisab ees pikaajaline demineerimistöö ja nad vajavad selle juures abi,» ütles päästeameti demineerimiskeskuse juhataja Meelis Mesi.
«Saadetud tehnikaga samal ajal jõudsid Ukrainasse ka eksperdid, kes õpetasid ukrainlasi saabunud varustust kasutama. Nii saame olla kindlad, et meie abisaadetisest on maksimaalselt kasu ja ukrainlaste igapäevaelu saab kas või pisikeste sammude haaval taas ohutumaks muutuda,» lisas Mesi.
Välisministeeriumi välismajanduse ja arengukoostööküsimuste asekantsler Mariin Ratnik nentis, et maamiinid ja muud mahajäetud lõhkekehad ohustavad igapäevaselt miljonite ukrainlaste elusid, mis süvendab veelgi Venemaa sõjast põhjustatud humanitaarkriisi. «Meie soov on aidata taasluua normaalseid elutingimusi Ukraina rahvale, kes on pidanud juba kümme kuud sõjakoledustes hakkama saama.
Nii toetame ka sõjakahjustuste eemaldamist Ukrainas, sest maapõue peitunud lõhkekehad võivad vajalikke töid takistada. Väljaõppega kindlustame, et ukrainlased saavad jätkata demineerimisvarustuse kasutamist ja liikuda ohutuma igapäevaelu poole,» sõnas Ratnik.
Eesti senine humanitaarabi Ukrainale on 23,1 miljonit eurot, millest avaliku sektori toetus on 4,1 miljonit eurot.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)