Tallinn võõrustas tänavu ligi 90 rahvusvahelist spordivõistlust

Iluuisutamise EM, naiste vabakava Tondiraba jäähallis. Niina Petrõkina. Foto: Eero Vabamägi

Lõppeval aastal toimus Tallinnas ligi 90 kõrgetasemelist rahvusvahelist võistlust, mille seas oli ka 21 maailma- ja Euroopa meistrivõistlust ning maailma- ja Euroopa karikavõistlust.

Tänavuste rahvusvaheliste spordiürituste korraldamist toetas pealinn ühtekokku enam kui 865 000 euroga. Abilinnapea Vadim Belobrovtsevi sõnul on 2022. aasta olnud hea ettevalmistus järgmiseks liikumisaastaks. «On olnud tegude aasta: toimunud on väga palju kohalikke ja rahvusvahelisi võistlusi, erinevaid sportlikke üritusi ja muid ettevõtmisi. Spordivaldkonna arengud Tallinnas on paistnud silma ka rahvusvahelisel tasandil, mis tõi meile Euroopa Spordipealinn 2025 tiitli,» sõnas Belobrovtsev.

Aasta algas tipptasemel iluuisutamise võistlustega Tondiraba jäähallis, kus leidsid aset ISU iluuisutamise Euroopa meistrivõistlused ja esmakordselt ISU iluuisutamise nelja kontinendi meistrivõistlused.

Linlastele avati suve alguses taas sportimiseks 14 koolistaadionit ja -väljakut, igas linnaosas vähemalt üks. «Kuna eelmisel aastal läbi viidud pilootprojekt sai palju positiivset vastukaja, otsustasime staadionid avada ka tänavu suvel, suurendades märgatavalt ka nende arvu,» täpsustas Belobrovtsev.

Suve läbi vältas ka tasuta suvetreeningute sari, mis pakkus noortele võrkpalli, korvpalli ja jalgpalli treeninguid. Erinevaid tegevusi toimus ka linna rula- ja skateparkides ning samuti oli noortel võimalus osa võtta menukatest ujumistreeningutest.

Abilinnapea sõnul pälvis Tallinn ka üleilmse tähelepanu esmakordselt siin toimunud maailmatasemel Tallinn Open WTA 250 tenniseturniiriga, mis tõi Tallinnasse kokku tänavuse hooaja parimad naistennisistid ja mida jälgis ligi 10 miljonit vaatajat. Linn toetas turniiri korraldamist 400 000 euroga.

Novembrikuus kaheksandat korda toimunud traditsiooniline liikuma kutsuv kampaania Spordihommik tõi linna spordihallidesse ja taliujumiskeskustesse ligi 600 tervisesportlast. Lisaks osales liikumisväljakutses 93 haridusasutust.

Noorte sporditegevust toetas sel aastal Tallinn 6,6 miljoni euroga, mis on ligi pool miljonit enam kui möödunud aastal. Ühtekokku toetati 160 spordiklubi, 22 290 noorsportlast ja 555 treenerit.

Tuleval aastal eraldab linn spordivaldkonnale koos investeeringutega ligi 32 miljonit eurot. Keskendutakse liikumis- ja sportimisvõimaluste loomisele linnaruumis ning toetatakse erinevaid spordiprojekte ja rahvusvahelisi võistlusi.

Suurimaks investeeringuks spordivaldkonnas on järgmisel aastal Tallinna spordihalli tervikrenoveerimine, millega alustati tänavu. Hall peaks valmima 2023. aasta sügishooajaks ning selleks on kavandatud ligi 7,5 miljonit eurot.