Riigikogu võttis perehüvitiste eelnõu vastu

Riigikogu põhiseaduskomisjoni avalik istung perehüvitiste seaduse teemal teisipäeval. Foto: Eero Vabamägi

Riigikogu jõudis presidendi laualt tagasi saadetud perehüvitiste eelnõu menetlemisega teistkordselt lõpule ning võttis eelnõu 61 poolthäälega vastu. 

Palju kriitikat pälvinud eelnõu üle tuli kolmandal lugemisel hääletama 69 saadikut. 

Eelnõu vastu oli fraktsioonitu Siim Kiisler. Hääletamata jätsid sotsidest Eduard Odinets ning Reili Rand, samuti reformierakondlastest Maris Lauri, Heiki Kranich, Aivar Sõerd, Ülle Rajasalu ja Sulev Kannimäe. 

Saatuslik lause jäeti eelnõust välja

Sisulisi muudatusi eelnõus pärast presidendi otsust lõpuks siiski ei tehtud. Sotsiaalkomisjon tegi perehüvitiste eelnõu teise lugemise eel paranduse, millega jäeti perekonnaseadusest välja lause, mis presidendi hinnangul oli õigusselgusetu ja seetõttu põhiseadusega vastuolus.

Samuti tegi komisjon muudatuse seaduse jõustumisajas: perehüvitiste seadus jõustub 1. jaanuari asemel 1. veebruaril. Samas rakendatakse tagasiulatuvalt 1. jaanuarist punkte, mis käsitlevad toetuste tõusu, õppimise mittearvestamist ning toetuse etapiviisilist maksmist pärast lapse 19-aastaseks saamist.

Komisjon täpsustas, et suuremates summades makstakse peretoetusi alates veebruarist, mil seadusemuudatused jõustuvad, jaanuaris makstakse toetused välja praegustes summades ning jaanuari- ja veebruarikuu toetuste suuruse vahe makstakse välja hiljemalt 31. maiks.

Mida muudab perehüvitiste eelnõu?

Seaduse kohaselt kasvab esimese ja teise lapse toetus alates 1. jaanuarist 60 eurolt ja üksikvanema lapse toetus 19,18 eurolt 80 eurole kuus. Lasterikka pere toetus suureneb kolme kuni kuue lapse puhul 300-lt 650 eurole ning seitsme ja enama lapse puhul 400-lt 850 eurole kuus.

Alates 2024. aasta 1. maist indekseeritakse lasterikka pere toetus pensioniindeksiga.

Ühtlasi kaob lapsetoetuse maksmise tingimusena õppimise nõue lastele vanuses 16–19 eluaastat, mis võimaldab nii lasterikka pere toetust kui ka lapsetoetusi saada peredel, kus laps mingil põhjusel, näiteks erivajaduse tõttu, õppimist ei jätka. Õppimise soodustamiseks jääb kehtima reegel, et kui 19-aastane noor jooksval õppeaastal õpib, siis jätkatakse toetuse maksmist kuni kooli lõpetamiseni või õppeaasta lõpuni.

Samuti sätestab seadus, et alla kolmeaastase lapse surma puhul võimaldab riik nii emale kui ka isale vanemahüvitise ühe kuu ulatuses, ning näeb ette muudatuse perekonnaseaduses sätestatud elatise arvutamise regulatsioonis, mille kohaselt võetakse miinimumelatise arvutamisel lasterikka pere toetus arvesse 50 protsendi ulatuses.

Keskide ja sotside muudatusettepanekud hääletati maha

Lisaks sotsiaalkomisjoni enda tehtud kolmele muudatusettepanekule esitati eelnõule veel kolm parandusettepanekut, mis ei leidnud toetust: Keskerakonna fraktsioon tegi ettepaneku tõsta esimese ja teise lapse toetus 80 eurolt 100 eurole kuus, nagu on ka kolmandal lapsel.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon tegi ettepaneku tõsta lapsetoetus pere iga lapse kohta 119 eurole kuus. Samas soovisid nad jätta tõstmata lasterikka pere toetused, mis jäänuks ettepaneku kohaselt kuni kuue lapse puhul 300 ning seitsme ja enama lapse puhul 400 eurole kuus, ning hakata indekseerima ka lapse- ja üksikvanema lapse toetust. Siim Kiisler tegi ettepaneku loobuda lasterikka pere toetuse indekseerimisest.

Päeva algul otsustas riigikogu kui üks mees, et presidendi tagasi saadetud eelnõuga muutmata kujul edasi ei minda. Esimest erakorralist intungjärku saab vaadata siit:

Teist istungjärku vaata siit: 

Kolmandat istungjärku vaata siit: 

President saatis eelnõu tagasi

President Alar Karis jättis riigikogus 7. detsembril vastu võetud perehüvitiste seaduse ja perekonnaseaduse muutmise seaduse välja kuulutamata, kuna see on vastuolus põhiseadusega, kirjutas Postimees varem. «Riigikogus vastuvõetud seadus sisaldab normitehnilist praaki, mille puudulikkus ulatub vastuoluni põhiseadusega,» selgitas riigipea.

Karis põhjendas otsust sellega, et vastuvõetud seaduse § 2 lg 1 teine lause on õigusselgusetu ning seetõttu vastuolus põhiseaduse §-ga 13 lg 2, mille kohaselt kaitseb seadus igaühte riigivõimu omavoli eest.

Seadusega lisati perekonnaseadusele kaks lauset: «Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Eeldatakse, et lasterikka pere toetust arvestatakse elatise väljamõistmisel ainult juhul, kui seda makstakse ühiste laste eest.»

Viimasele lausele ei olnud presidendi hinnangul ka tavapäraste tõlgendamismeetodite abil võimalik anda ühemõttelist sisu.

«Seetõttu jätsin perehüvitiste seaduse ja perekonnaseaduse muutmise seaduse välja kuulutamata ning saadan selle tagasi riigikogusse,» sõnas president Karis. Muu hulgas viitas president valikulisest indekseerimisest tekkivale ebavõrdsusele.