/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2022/11/28/14992611t1hecd1.jpg)
Riigikogu sotsiaalkomisjon ja põhiseaduskomisjon otsustasid täna teha täiskogule ettepaneku presidendi poolt välja kuulutamata jäetud perehüvitiste seadust muutmata kujul mitte vastu võtta ning asuda seda homme parandama.
Komisjonid teevad riigikogule ettepaneku asuda perehüvitiste seadust muutma
Põhiseaduskomisjoni esimees Eduard Odinets ütles, et põhiseaduskomisjon tegi üksmeelselt otsuse mitte toetada seaduse muutmata kujul vastuvõtmist. «Komisjoni liikmed leidsid, et presidendi viidatud lauses on põhiseadusega vastuolu olemas ning seetõttu tuleb seadus muutmiseks avada,» ütles ta ning lisas, et vajalikke muudatusi asub homme käsitlema sotsiaalkomisjon. «Põhiseaduskomisjonis nägime fraktsioonide ühist soovi seadus võimalikult kiiresti vastu võtta ja ellu rakendada.»
Sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt ütles, et sotsiaalkomisjoni enamus ei toetanud täna samuti seaduse muutmata kujul vastuvõtmist ja homme asutakse seda muutma.
Kütt märkis, et kõik me unistame abielludes, et me ei lähe lahku, vaid peame kuldpulmi ja kasvatame lapsed koos suureks, aga kahjuks ei lähe alati nii. «Seetõttu on vaja, et oleks täiesti üheselt mõistetav, kuidas ja kas kärgperede lahkuminekul tekkivate kohtuvaidluste puhul suure pere toetus mõjutab elatise suurust,» märkis ta. «Samuti peab olema tagatud suurte ja väikeste perede võrdne kohtlemine.»
Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud perehüvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse (703 UA) kohaselt kasvab esimese ja teise lapse toetus alates 1. jaanuarist 60-lt ja üksikvanema lapse toetus 19,18 eurolt 80 eurole kuus. Lasterikka pere toetus suureneb kolme kuni kuue lapse puhul 300-lt 650 ning seitsme ja enama lapse puhul 400-lt 850 euroni kuus. Seadus näeb ette, et alates 2024. aasta 1. maist indekseeritakse lasterikka pere toetus pensioniindeksiga.
Riigikogu täiskogus toimub välja kuulutamata seaduse uuesti arutamine kolmapäeval kell 9 algaval erakorralisel istungjärgul. Arutelul esinevad ettekandega põhiseaduskomisjoni ja sotsiaalkomisjoni esindaja, kellele võivad Riigikogu liikmed esitada ühe suulise küsimuse. Seejärel avatakse läbirääkimised, kus saavad sõna võtta Riigikogu liikmed ning komisjonide ja fraktsioonide esindajad, ning pärast läbirääkimiste lõppu pannakse hääletusele seaduse muutmata kujul uuesti vastuvõtmine.
Kui Riigikogu ei võta seadust muutmata kujul uuesti vastu, määratakse seadusele muudatusettepanekute esitamise tähtaeg ning seaduse edasine menetlemine jätkub teise ja kolmanda lugemisega kolmapäeval peetaval uuel erakorralisel istungjärgul.