VIDEO JA FOTOD ⟩ Kadriorg versus Toompea: miks jäeti perehüvitise seadus allkirjastamata

Riigikogu põhiseaduskomisjon peab täna kell 13 avaliku istungi, et arutada presidendi poolt välja kuulutamata jäetud perehüvitiste seadust, mida riigikogu arutab uuesti kolmapäeval erakorralisel istungjärgul.

Põhiseaduskomisjoni esimehe Eduard Odinetsi (SDE) sõnul käsitleb komisjon avalikul istungil argumente, miks president otsustas jätta seaduse välja kuulutamata, ning kujundab seisukoha, kas teha täiskogule ettepanek seadus muutmata kujul uuesti vastu võtta või asuda seadust parandama.

«Põhiseaduskomisjoni esimehena teen komisjonile ettepaneku toetada seaduse muutmist, et parandada varasem tehniline praak ning vältida ebaõigluse tekkimist ja laste ebavõrdset kohtlemist,» ütles ta.

Põhiseaduskomisjoni erakorralise istungile on kutsutud presidendi õigusnõunik Hent-Raul Kalmo. Avalik istung algab kell 13 ja seda saab jälgida veebiülekandes. 

Seaduse uuesti arutamist käsitleb täna ka riigikogu sotsiaalkomisjon, mille erakorraline istung algab kell 11. Istungile on kutsutud presidendi õigusnõunik ning sotsiaalministeeriumi ja justiitsministeeriumi esindajad.

President jättis välja kuulutamata ja saatis riigikogule tagasi perehüvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse (703 UA), mille kohaselt oleks tõusnud esimese ja teise lapse toetus alates 1. jaanuarist 60 eurolt ja üksikvanema lapse toetus 19,18 eurolt 80 eurole kuus. Lasterikka pere toetus suureneb kolme kuni kuue lapse puhul 300 eurolt 650 eurole ning seitsme ja enama lapse puhul 400 eurolt 850 euroni kuus. Seadus näeb ette, et alates 2024. aasta 1. maist indekseeritakse lasterikka pere toetus pensioniindeksiga.

Riigikogu täiskogu arutab seadust uuesti kolmapäeval kell 9 erakorralisel istungjärgul.

Arutelul esinevad ettekandega põhiseaduskomisjoni ja sotsiaalkomisjoni esindaja, kellele võivad riigikogu liikmed esitada ühe suulise küsimuse. Seejärel avatakse läbirääkimised, kus saavad sõna võtta riigikogu liikmed ning komisjonide ja fraktsioonide esindajad, ning pärast läbirääkimiste lõppu pannakse hääletusele seaduse muutmata kujul uuesti vastuvõtmine.

Kui riigikogu ei võta seadust muutmata kujul uuesti vastu, määratakse seadusele muudatusettepanekute esitamise tähtaeg ning seaduse edasine menetlemine jätkub teise ja kolmanda lugemisega kolmapäeval peetaval uuel erakorralisel istungjärgul.