Riigikogu jõudis perehüvitistes kokkuleppele. Summad kompenseeritakse tagasiulatuvalt

Riigikogu saal. Foto: Tairo Lutter

Riigikogu vanematekogu jõudis täna kokkuleppele, kuidas president Alar Karise poolt välja kuulutamata jäetud perehüvitiste tõusmise seadusega edasi minna.

Reformierakonna fraktsiooni esimehe Mart Võrklaeva sõnul parandab riigikogu pereüvitiste seaduses ära selle koha, mis presidendi hinnangul on põhiseadusega vastuolus. «Asjatundjatega arutelude tulemusel jõudsime järeldusele, et kõige lihtsam lahendus on see üks lause seadusest välja jätta,» märkis Võrklaev.

Samuti täiendatakse eelnõu seletuskirja, et vastata presidendi tõstatatud probleemile, et erineva suurusega perede erinevat kohtlemist ei põhjendata piisavalt.

Seadus jõustub 1. jaanuarist, aga kuna tehnilistel põhjustel ei jõua jaanuaris uute määradega toetusi välja maksta, siis see vahe kompenseeritakse Võrklaeva sõnul tagasiulatuvalt.

President Alar Karis jättis riigikogus 7. detsembril vastu võetud perehüvitiste seaduse ja perekonnaseaduse muutmise seaduse välja kuulutamata, kuna see on vastuolus põhiseadusega. 

Seadusega taheti lisada perekonnaseaduse § 101 lõikele 5 teine ja kolmas lause järgmises sõnastuses: «Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Eeldatakse, et lasterikka pere toetust arvestatakse elatise väljamõistmisel ainult juhul, kui seda makstakse ühiste laste eest.»

Viimasele lausele ei ole presidendi hinnangul võimalik anda ühemõttelist sisu.

«Seetõttu jätsin perehüvitiste seaduse ja perekonnaseaduse muutmise seaduse välja kuulutamata ning saadan selle tagasi riigikogusse,» sõnas president Karis. Ta peab vajalikuks, et parlamendiliikmed arutaksid seadust uuest ja viiksid selle kooskõlla põhiseadusega.

«Mainin aga teisigi kaalutlusi, mis ei puuduta vastuolu põhiseadusega, ent sunnivad mind siiski seadust mitte välja kuulutama,» sõnas Karis. «Riigikogu vastuvõetud seadus näeb ette lasterikka pere toetuse indekseerimise, mis tekitab erinevuse lapsetoetusega, mida ei indekseerita. Samuti ei indekseerita üksikvanema lapse toetust. Tekib küsimus, millega on põhjendatud otsus jätta hindade tõusu riski vastu kaitseta kõik pered, kus on vähem kui kolm last, hoolimata sellest, milline on nende majanduslik olukord. Teisisõnu pole selge, miks peab riigi eriline hool hõlmama lisaks toetuse summale ka niisugust ebavõrdsust,» sõnas president Karis.

«Nagu kinnitavad mulle saabunud rohked kirjad, tajuvad puudutatud vanemad valikulist indekseerimist terava ebaõiglusena,» sõnas riigipea. Ta leiab, et niisuguses olukorras oleks seaduse seletuskirjas pidanud põhjendama, miks ei saa soodsamalt kohelda ka ühe või kahe lapsega peresid.