TAUST ⟩ Eestimaa rahvaste jõulutoidud: hanepraad, pirukad ja vorstid

Erinevad ahjuvorstid. Foto: Shutterstock

Kuigi tänapäeva toidupoodide valikust leiavad kõigi Eestis elavate rahvuste esindajad midagi endale meelepärast, eelistavad paljud jõulude ajal roogi, mis on juba põlvkondade jooksul traditsiooniliseks kujunenud.

Nii peab ukrainlaste jõululaual kindlasti olema kutja, mis koosneb mooniseemnetest, nisujahust ja meest, ütles Tallinnas asuva Ukraina kultuurikeskuse juht Anatoli Ljutjuk. Ingerlastele on aga väga oluline jõulutoit ahjupotis hautatud sealihakuubikud, mida süüakse kartulitega, samuti mitmesuguse täidisega pirukad. Kindlad road on veel sült ja suur kohupiimakook, lisas toidukultuuri õpetaja Aili Tervonen. Ida-Virumaa Ingerlaste Seltsi esinaise Maire Petrova sõnul on neil jõululaual alati ka sibulaga soolaheeringas õlis, peediviilud ja hapukapsad.

Piirissaare muuseumi juhataja Valentina Aman ütles, et seal hakati vanasti jõulutoite ette valmistama juba tükk aega enne pühi. «Kindlasti veristati siga ja kahe nädala jooksul oli kogu aeg laual värske liha. Tehti sülti ja vorsti, osa lihast suitsutati, osa soolati. Jõuludeks tehti ka palju pirukaid ja magustoiduks suhkrust kukkesid,» rääkis Aman. «Mandril elavad vanausulised ei pannud jõululauale verivorsti, Piirissaare omad küll – see komme tuli eesti külast.» Veel söödi Piirissaarel jõulude ajal palju kala, oli see siis värske, suitsutatud või marineeritud. Jõuludele eelnes 40-päevane paastuaeg.