LUUBI ALL ⟩ Elu haruldase haigusega: «Tundsin, et ma ei pea enam vastu»

Kuid tagasi võttis Maarja Tederilt viimased jõuvarud isegi kolmanda korruse korterisse minek ja lihtsamad asjad, nagu põrandapesu jm. Foto: Mihkel Maripuu

Enamik meist ei kujuta ette, mis tunne on köhida nii, et sellele lõppu ei tulegi. Või elada teadmisega, et kui hirmkallist rohtu millegipärast enam ei saa, jääb kaks võimalust: kas olla haiglas või oksendamiseni köhida, köhida, köhida... Harjumaal Kose külje all Vardjas elava 29-aastase Maarja Tederi jaoks oli see mõni kuu tagasi igapäevane tõsiasi, aga praeguseks on ta tänu annetajate abile energia tagasi saanud.

Tederil diagnoositi juba kaheksakuuselt haruldane haigus tsüstiline fibroos, mis lihtsustatult tähendab, et kehavedelikud nagu higi, röga ja muu, on tavapärasest tihkemad ning see omakorda tekitab probleeme seedimisega, sagedasi kopsupõletikke ning olukorda, kus röga on peaaegu võimatu välja saada. Tartu Ülikooli kliinikumi ja Tallinna lastehaigla andmetel on Eestis sama diagnoosiga 65 patsienti.

«Lapsena ei olnud mu haigus nii hull. Siis olid jamad seedimisega ja kaalu ei tulnud juurde,» ütleb Teder. «Kopsudega algasid probleemid alles hiljem. Kõige hullemalt hakkas see välja lööma 20-aastaselt. Siis põdesin tihti kopsupõletikku, tekkisid hingamisraskused ja pidev hapnikupuudus. Hingamisraskuste juures ongi põhiline see, et põletik tekitab juurde röga, mida ei suuda välja köhida.»