/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2022/09/28/14861800t1hb542.jpg)
Riigikontroll leiab teisipäeval avaldatud auditis, et riik piirab linnade ja valdade valikuvabadust raha kasutamisel ning ellu on viimata kokkulepped tegevusvabaduse suurendamiseks, eelkõige hariduse ja taristu valdkonnas.
Riigikontroll: riik piirab omavalitsuste valikut raha kasutamisel (1)
Riigikontrolli hinnangul ei ole rahakasutuse piirangutega jätkamiseks kaalukaid argumente ning kui riik soovib anda haldusreformile sisulise jätku, tuleb hakata omavalitsusi ka rahaasjades rohkem usaldama.
«Rahandusministeerium ja erinevad valitsused on korduvalt maininud, et vaja pole üksnes suuremaid, vaid ka võimekamaid ja suuremat vastutust võtvaid omavalitsusi,» tuletas riigikontrolör Janar Holm meelde. «Seda, et linnadele ja valdadele tuleb anda suurem roll ja vastutus avalike ülesannete täitmisel, on kõlanud nii ekspertide kui ka poliitikute suust. See tähendab ühtlasi omavalitsuste laiemat vabadust raha kasutamisel ja riigieelarvest nii-öelda sildiga raha jagamise vähendamist.»
Omavalitsustel käed seotud
Linnad ja vallad saavad praegu ligi viiendiku oma tuludest toetusfondist, mille kasutamisreeglid on riik kindlaks määranud ja omavalitsused neid muuta ei saa.
Sellest fondist toetatakse näiteks kooliõpetajate palga maksmist, kohalikku teehoidu, teatud sotsiaalteenuste ja huvihariduse pakkumist. 2017. aastal algatati rahandusministeeriumi eestvedamisel ja valitsuse heakskiidul ühes valdade liitmisega plaan suurendada linnade ja valdade finantsautonoomiat, kaotades riigilt tuleva toetusfondi kasutamise piirangud.
Kava pole siiski teoks saanud. Tähtaegu on lükatud üha kaugemasse tulevikku – algne tähtaeg 2021. aastal on möödas ja uue üldise tähtajana on aruteludest läbi käinud lausa 2035. aasta.
«Toetusraha kasutamise piirangud näitavad, et riik ei usalda omavalitsuste valikuid, sest kõik need valdkonnad, kus toetusraha kasutada saab, puudutavad kohalikku elu,» kommenteeris Holm.
Riigikontroll leiab, et osa ministeeriume lükkab toetusfondi küsimuses otsuseid pidevalt edasi ning on lõppematus analüüsi ja seisukohtade kujundamise faasis, ehkki protsessi algusest on möödas juba viis aastat.
Kõhklev hoiak ministeeriumides tuleneb kartusest, et piirangute kaotamise järel läheb see raha omavalitsuses edaspidi mujale, märkis riigikontroll. Omavalitsused kardavad omakorda seda, et riik kehtestab sihtotstarvete kaotamise järel nendes valdkondades täiendavaid nõudeid, millega rahastamismudel edaspidi ei arvesta.
Piiranguteks pole kaalukaid argumente
Riigikontroll tõdeb, et kaalukaid argumente toetusraha kasutuspiirangutega jätkamise kasuks ei ole. Pole andmeid, mis näitaks, et positiivsed arengud toetatavates kohaliku elu valdkondades – näiteks palgakasv, teenuse saajate arvu kasv – oleks toimunud just seetõttu, et omavalitsuste vabadust toetusraha kasutamisel piiratakse.
Ainus kasutuspiirangutest tulenev mõõdetav mõju on rahakulu toetatud valdkonnas, kuid omavalitsused rahastavad neid valdkondi juba praegu enamasti suuremas mahus, kui saavad riigilt toetust, ja omapanus on viimastel aastatel kasvanud. Näiteks omavalitsuste endi osa õpetajate palgakulude katmisel on kasvanud viimastel aastatel ca 10 protsenti kiiremini, kui riigilt saadud toetus, kohalike teede rahastamisel on omavalitsuste panus kasvanud aga ligi 95 protsenti ehk ligi kaks korda kiiremini.
«Kartus, et toetustelt kasutuspiiranguid kaotades muutuks valdkondade rahastamine omavalitsustes drastiliselt, ei paista olevat põhjendatud,» ütles Holm.
Samas avardab piirangute kaotamine võimalusi suunata raha sinna, kus sellest on kogukonna vajadusi arvestades kõige enam kasu, mis loob ühtlasi eeldused parandada avaliku raha kasutamise tõhusust.
Mõistlikud valikud kohaliku elu erinevates valdkondades peaksid riigikontrolli hinnangul sündima eelkõige läbi kogukondliku arutelu.