Päevatoimetaja:
Sven Randlaid
+372 666 2387

Maarjamäe obeliski sisse võib viia peidetud luuk (22)

Copy
Maarjamäe memoriaal.
Maarjamäe memoriaal. Foto: Madis Veltman

Vanu dokumente uurides avastasid spetsialistid, et obelisk võb olla seest tühi ning sinna peaks pääsema luugi kaudu, mille peal on praegu tonnide kaupa pinnast.

«Jooniste järgi tundub, et obelisk on seest tühi ja obeliski sisse peaks viima peidetud luuk. Selle asukoht pole veel täpselt selge, kuid tõenäoliselt on selle kohal tonnide viisi pinnast,» rääkis abilinnapea Vladimir Svet Vikerraadio uudistele.

Kui Maarjamäele hakati rajama suurejoonelist memoriaali, jäi obeliski alumine osa maa alla ning aastakümneteks peidetud luuk vajus unustusse. Nüüd kavatseb osaühing Roadplan luugi üles otsida ja avada. Projekteerijal on huvi luugi vastu seetõttu, et obeliski sees saaks uurida, kuidas kõrge ehitis täpsemalt tehtud on. Ühtlasi saaks teada põhiraskust kandvate silikaattelliste olukorra ja otsustada, kas konserveerimiseks piisab vaid katteplaatide vahetusest või tuleb ette võtta põhjalikum ehitustöö.

Obelisk asub reformimata riigimaal ja maa-amet vaatab asja üle nii palju, et keegi seal surma ei saaks. Ameti riigimaa haldamise osakonna juhataja Tiina Vooro sõnul on lisaks obeliskile variseisohtlik ka Pirita tee poole küünitav vaateplatvorm. «Selle vaateplatvormi kihid on lahti, selle ääre peale liikudes võivad need lihtsalt murduda ja sealt võib alla kukkuda,» ütles Vooro raadiouudistele.

1918. aasta Jääretk, mille mälestuseks püstitati 1960. aastatel Maarjamäe obelisk, on tähelepanuväärne selle poolest, et see on mälestusmärk kangelasteole, mille sooritaja hiljem sellesama kangelasteo eest kohtus surma mõisteti.

Vikipeedia andmetele lähenesid 21. veebruaril 1918 Tallinnale esimesed Saksa eelväed ning tollane Balti Merejõudude ülem Aleksei Štšastnõi eiras korraldust laevad uputada ning evakueeris need Helsingisse ja sealt edasi Kroonlinna. Kohe pärast edukalt lõpetanud operatsiooni Štšastnõi arreteeriti ning anti kohtu alla, kus ta surma mõisteti. Mitukümmend aastat hiljem asus nõukogude võim kogu üritust kujutama kui kangelaslikku operatsiooni, mis vääris 36 meetri kõrgust monumenti.

Tagasi üles