Mõisakompleksid on suured rajatised ja nende korrastamisel tuleb tihti lähtuda muinsuskaitsereeglitest ja tööd ning kulu on palju, suuresti kujuneb sellest eluülesanne – taasluua hoone uus ilu ja hiilgus ning täita see uue sisuga.
Tänavu paiskas RKAS müüki Palivere mõisa koos Vidruka kooliga (broneeritud), Vaeküla mõisa, Kaagvere mõisa (juba müüdud) ning Eesti Aleksandrikooli hoone (Kaarlimõisa).
Hoonete müügiga tegeleb Pindi Kinnisvara OÜ.
Heidame pilgu nende mõisate ajaloole. Ajaloole, mis ootab nende lugudele jätkukirjutajat.
Ja muidugi soovime edu neile, kes selle tee juba käia võtnud on.
Vaeküla mõis (saksa keeles Wayküll) on rajatud 1532. aastal. Alates 1830. aastatest kuni 1919. aasta võõrandamiseni oli mõis von Schubertite valduses. Mõisa viimane omanik oli Friedrich von Schubert.
Pärast võõrandamist hakkas mõisas tegutsema kool, kelle hallata oli hoone aastani 2010.
Ühekorruseline varaklassitsistlik puidust peahoone ehitati arvatavasti 19. sajandi alguses. 1884–85 lisati hoonele arhitekt Friedrich Modi projekti järgi kahekorruseline historitsistlik kivist tiibhoone.
Hoone põhiosa moodustab kõrge soklikorrusega ühekordne puithoone.
Maja esiküljel paremal pool on suur kõrgel soklil puitveranda. Veranda on kaetud lameda katusega, seinu katavad suured liitaknad.
Eesti Aleksandrikooli asutamiseks hakati annetusi koguma 1870. aastal. 1887. aastaks oli kogutud enam kui 104 000 rubla. Kool avati 1888. aastal, ent suleti 1906. aastal. 1921. aastal avati seal Põltsamaa tööstuskool, millest sai alguse Põltsamaa kutsehariduskeskus. Eesti ajal teenis poole ülalpidamiskuludest kool ise. Hinnatud olid rauatööosakonnas valmistatud jahipüssid ning puutööosakonnas tehtud mööbliesemed. Eesti Aleksandrikooli lugu on talletatud väärikasse raamatusse «Meie elud, meie aastad».
Varaseimad teated Palivere mõisast pärinevad 1493. aastast. Eri aegadel oli mõis nii von Bergide, von Luederite kui ka Pilar von Pilchaude omanduses. 1909. aastal omandas mõisa Woldemar von Hunnius, kelle kätte see jäi kuni 1919. aasta mõisate võõrandamiseni.
1845. aastal püstitatud mõisa peahoone oli algselt ühekorruseline, kahekorruseline oli vaid selle keskosa. Pärast võõrandamist tegutses mõisas lastekodu, alates 1960. aastast aga eriinternaatkool. Tollal ehitati mõisahoone ka täies mahus kahekorruseliseks. Hiljem asus mõisahoones Palivere laste- ja noortekodu ning viimati oli see kasutuses võõrastemajana, mille keldrikorrusel tegutses baar ja õllesaal.
Kui 1905. aastal põletati Läänemaal mõisahäärbereid ja rüüstati viinakeldreid, siis Palivere jäi õnneks puutumata.
Palivere mõisa viinavabriku hoone on Läänemaal omaette vaatamisväärsus, mille ümberehitamisega aastal 1925 muudeti hoone koolimajaks. Hilisemad juurdeehitused on jätnud omapärased kivist välisseinad nähtavaks. Endises Palivere mõisa viinaköögis tegutsenud Vidruka kool lõpetas tegevuse 2013. aastal.
Rüütlimõis Tartumaal Võnnu kihelkonnas. Varasem nimi: Fyfhusen.
Moodustas alates 1881. aastast koos Vana-Kastre (Altenthurmi) mõisaga fideikomissi.
Mõis kuulus perekond Kawerile, kelle järgi sai saksakeelse nime. 1544. aastal oli omanik toomfoogt Peter Stackelberg, kes pärandas mõisa oma pojale Reinholdile. Poola kuningas Stefan Batory andis mõisa Tartu kodanikule Berend Mestmannile ja pärast tema surma Ewert Unferfehrtile.
1601. aastal sai mõisa omandiõiguse Christian Allfeldt. Tema järel valdas mõisa Walter von Plettenberg ja seejärel tema teener Joachim Simonsohn. Viimase valduses oli mõis kuni 1627. aastani. 1645. aastal kinnitas kuninganna Kristiina omandiõiguse Fromhold von Tiesenhausenile. Aastal 1726 müüs tema pojapoeg mõisa Johann Svenskele (Swenske). Tema pärijad pantisid 1786. aastal mõisa Johann Gottlieb von Münnichile, kes sai aastal 1797 mõisa omanikuks. 1815. aastal omandas Mooste, Luunja ja Kaagvere mõisa tema tütar Marie von Nolcken. Nolckenite suguvõsa omandisse jäi mõis kuni võõrandamiseni. Viimane omanik enne võõrandamist oli Eduard Georg von Nolcken.
Eesti Vabariigi ajal kuulus mõis Tartu linnale. Alates 1920. aastast töötas peahoones emade ja rinnalaste kodu, alates 1926. aastast lastekodu. Mõisa peahoone hävis 1941. aastal teises maailmasõjas.
Kaagvere lossiks kutsutud Kaagvere mõisa härrastemaja vundamendile ehitati 1956.–1957. aastal kooli peahoone. Valminud majas tegutses esmalt lastekodu, seejärel kutsekool ja siis internaatkool. 1965. aastal alustas hoones tööd erikutsekool tütarlastele.
/nginx/o/2023/10/30/15688759t1hf2fa.png)
/nginx/o/2022/12/19/15034751t1ha84a.jpg)
/nginx/o/2022/12/19/15034757t1hca3f.jpg)
/nginx/o/2022/12/19/15034758t1hdba4.jpg)
/nginx/o/2022/12/19/15034759t1hb422.jpg)
/nginx/o/2022/12/19/15034762t1h9d08.jpg)