Keskkonnaministeerium: ELi kalandusläbirääkimised olid Eestile edukad

Illustreeriv foto kalamehest jääl. Foto: Urmas Luik

Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu läbirääkimistel lepiti kokku, et Eesti kuus laeva saavad Loode- ja Kirde-Atlandil püüda tuleval aastal suuresti samas mahus nagu tänavu.

Keskkonnaminister Madis Kallas nentis, et läbirääkimiste tulemusega võib Eesti üldjoontes rahule jääda. «Aruteludes arvestati Eesti ettepanekuid,» kinnitas ta. «Meile olulise süvalesta püügimaht Kirde-Atlandil suudeti kokku leppida esimeseks kvartaliks.» 

Kolme kuuga tohib Eesti püüda 428 tonni süvalesta. Kallas selgitas, et ülejäänud aasta kvoodi kokkuleppe juurde tullakse järgmise aasta esimestel kuudel tagasi, kuid meil on alust arvata, et proportsioon jääb samaks. Esimese kvartali kvoot lubab aastaseks koguseks seega eeldada 1711 tonni.

«Eestile annab sellises suuruses süvalesta kvoot kindluse, et krevetipüüki on võimalik jätkata püügiviisil, millega saadakse krevetipüügil ka teisi põhjaliike, sealhulgas süvalesta.»

Loode-Atlandi kvoodid lepiti kokku samal tasemel, mis kinnitati septembris peetud Loode-Atlandi kalandusorganisatsiooni aastakoosolekul.

Eesti püügivõimalused Loode-Atlandil 2023. aastal

Liik ja püügivõimalus

Meriahven: 2466 t

Süvalest: 304 t

Tursk: 68 t

Lühiuimkalmaar: 128 t

Pikklest: 58 t

Railised: 283 t

Ida-Gröönimaalt püütava kreveti kvoot on 2800 tonni, mis on vähem kui sel aastal, kuid sellisele eelkokkuleppele jõuti Euroopa Liidu ja Norra läbirääkimistel.

«Kõige mõrum pill, mis tuli alla neelata, puudutas Euroopa angerja püüki,» iseloomustas raskeid läbirääkimisi kalavarude osakonna juhataja Herki Tuus. «Hoolimata meie vastuseisust, keelustati aastaringselt angerja harrastuspüük meres.»

Tuusi sõnul on probleem selles, et meil püütakse angerjat juhusliku kaaspüügina õngejada ja põhjaõngedega ning nendest kalade elusalt vabastamine ei ole tihti võimalik. «Selliste kalade ellujäämise võimalused on kehvad, sest angerjas neelab õngekonksu sügavale kurku ja kala elusalt vabastamine on keeruline, kui mitte võimatu. Taoline püügikeeld tähendab surnud kala tagasiheitmist ja ei aita angerjavarudel taastuda, mis on ju keelu mõte,» selgitas Tuus.

Lisaks lepiti kokku, et angerjapüügi keeldu kutselises kalapüügis pikendatakse 6 kuuni. Eesmärk on vähendada liigi püügisurvet, et rohkem kalu jõuaks kudealadele. Samuti vähendati klaasangerja püügiaega.