/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2022/09/04/14809431t1h6672.jpg)
Tallinnas opositsioonis Reformierakond tõdes lõppevat aastat kokku võttes, et avalik surve tõi järeleandmisi linnavalitsuse kremlimeelsuses, kuid eestikeelse hariduse vastu võitlevad linnajuhid endiselt.
Reformierakond: Tallinn võitleb endiselt eestikeelse hariduse vastu (3)
Reformierakonna fraktsiooni esimehe Kristen Michali sõnul on viimase aastaga Tallinnas üht-teist paremaks muutunud, kuid palju tööd on siiski veel ees, et pealinn oleks kodusem ning paremini juhitud.
Positiivseks peab Michal keeleoskamatute, Eesti lääneorientatsiooni suhtes ebasõbralike ametnike vabastamist ajakirjanduse ja opositsiooni survel, kogu volikogu kaasatulemist Ukrainat jõuliselt toetava avaldusega ning lasteaiaõpetajate palgatõusu ettepoole toomist.
«On mitmeid märgilise tähtsusega asju, mis pealinnas opositsiooni poolt on tehtud. Ühe märgilise teona saab välja tuua meie eestvedamisel tehtud toetusavalduse Ukrainale, mille volikogu ühehäälselt vastu võttis. See avaldus määratles pealinna rahvaesindajate hoiaku tulevikuks nagu printsiibi, et me ei tee koostööd nendega, kes Vene võime kummardavad. Võin öelda, et see on tänaseni valus teema linna juhtivale Keskerakonnale, märgiliselt seetõttu väga vajalik dokument,» märkis Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees Kristen Michal.
Michal ütles, et volikogu on kaua survestanud linnajuhte enda antud lubadust täitma, et eakatele makstav hinnatõusutoetus tõstetaks 200 euroni – lõppeesmärgini ei ole veel jõutud, aga järgmise aasta algusest tõstetakse see 175 euro peale.
«Positiivse sammuna saab veel välja tuua hulga sümbolväärtusega ametnike vabastamist. Granža sai lõpuks riigikeele oskamatuse tõttu ametist priiks, samuti sai Tšaplõgin linna palgalt vabaks. Need kaks püsisid ametis Kõlvarti soosingu tõttu ja ilmselt tugeva avaliku surveta taastoodaks endiselt sama väärtusmaailma tema valijatele,» sõnas ta.
Tallinna linnavolikogu haridus- ja kultuurikomisjoni liikme Õnne Pillaku sõnul on märgiliseks saavutuseks sügisel linnapea Mihhail Kõlvartile tehtud ettepanek tõsta 2023. aastal lasteaiaõpetajate ja nende abide palkasid.
«Linnavalitsus palgatõusu ideed ka osaliselt toetas, lasteaiaõpetajatel tõuseb palk 1749 euroni ja nende abidel 1050 euroni. Ettepaneku teine pool oli palgatõusu aasta algusesse toomine. Vastupidi varasemale on Tallinna järgmise aasta eelarves arvestatud palgatõus aasta algusesse,» kinnitas Pillak.
Fraktsiooni asejuht Sander Andla toob ühe töövõiduna välja volikogu heakskiidu saanud Reformierakonna ettepaneku, millega sooviti lisada linna makstavale rattatoetusele 25-eurone toetus turvavarustuse soetamiseks.
Michali sõnul tuleb lõpp teha linnas maksumaksja raha kasutamisele enesele kiituse ostmiseks. «Linna palgal on jätkuvalt ligi 70 kommunikatsioonitöötajat, keskmise palgaga 2058 eurot ja eelarves kolme miljoni eest enesereklaami. Samuti pole eestikeelsele haridusele ülemineku jaoks eelarves sentigi ette nähtud ja endiselt maksavad väikeste lastega pered hariduses kohatasu 854 eurot aastas. Need asjad vajavad muutust,» märkis Michal.