Riigikogu otsustas kõrgharidusreformi seaduse ümber vaadata

Jaanuaris kaitses riigikogu kultuurikomisjoni esimees kõrgharidusreformi protestivate tudengite ees, täna möönis ta, et presidendi osutatud punktides vajab seadus muutmist. Foto: Teet Malsroos/Õhtuleht

Riigikogu otsustas tänasel täiskogu istungil, et ei võta muutmata kujul vastu nn kõrgharidusreformi seadust, mille president Toomas Hendrik Ilves põhiseaduslike vastuolude tõttu riigikokku tagasi saatis.

See tähendab, et «ülikooliseaduse, rakenduskõrgkooli seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus» vaadatakse üle nendes kolmes punktis, milles president Ilves pidas seadust põhiseadusega vastuolus olevaks. Vastuvõtmise vastu hääletas 65 saadikut, poolthääli ja erapooletuid ei olnud.

Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste (RE) ütles enne hääletust riigikogu kõnepuldis, et põhiseaduskomisjon toetas pärast põhjalikku kaalumist ühehäälselt seadusesätete ümbervaatamist.

President Ilvese põhiline vastuväide seisnes selles, et osa ülikoolide rahastamist käsitlevast regulatsioonist oleks tulnud kirja panna seaduse, mitte määruse tasemel, kuna nendes küsimustes valitsusele otsustusõiguse andmine võib seada ohtu kõrgkoolide autonoomia. Samuti tuleks seaduses reguleerida mõnda probleemi selgema sõnastusega.

«Võimalik, et presidendil on õigus. Teisalt on selge, et valitsusele peavad jääma piisavalt vabad käed, et muutustele paindlikult reageerida ja eesmärke seada. Tuleb vältida ka ülereguleerimist seaduse tasandil. Komisjon siiski leidis, et on mõistlik arvesse võtta ja leida kompromiss,» summeeris Maruste.

Samale järeldusele jõudis ka riigikogu kultuurikomisjon. Komisjoni esimees Urmas Klaas (RE) meenutas, et ülikoolide rahastamine jäeti määruse tasandile taotluslikult.

«Kuivõrd asjaolud - tööturu vajadused, globaalne kontekst - muutuvad üsna kiiresti, siis selleks, et sellises olukorras oleks võimalik paindlikumalt reageerida, jäi see valitsuse määruse tasandile, et mitte teha seadust liiga jäigaks,» põhjendas Klaas.

«Esmaspäevasel arutelul oli meil üleval, et kuidas leida optimum, et kõik vajalik oleks tulevikus siiski seaduses kirjas, aga et see seadus ei kujuneks liiga jäigaks ega ülikoolidele liiga ahistavaks.»

Samuti nõustus kultuurikomisjon järele andma teistes presidendi poolt vastustatus seadusepunktides. Näiteks oldi ühel nõul, et akadeemilise puhkuse võtmine võiks karmistuda koos reformi rakendumisega 2013. aasta septembrist, mitte aga aasta varem, nagu seni plaanitud. Lisaks oli komisjon nõus vajadusega täpsustada sätteid, mis presidendi hinnangul polnud piisavalt õigusselged.

Tõenäosus, et üle hakatakse vaatama kogu seaduse aluspõhimõtteid, on väga väike. «Minu isiklik seisukoht on selline, et me võiksime jääda nendesse punktidesse, millele president osundas, sest riigipea ei vaidlustanud seaduse kontseptsiooni ja eelnõu sisu kui sellist,» sõnas Klaas.

Muudatusettepanekuid seaduse parandamiseks saab esitada 22. märtsi kella 18.00ni riigikogu kultuurikomisjonile.