Peterson: haigused, mille vastu koolides vaktsineeritakse, on mitmel juhul surmavad

Peterson tõi välja Eestis juhtunud loo, kus emale mõisteti kaheksa-aastane vangistus selle eest, ta jättis tütre, vaatamata arsti hoiatustele, õigeaegse ravita ning laps suri selle tõttu. Foto: Sille Annuk

Õiguskantsler Ülle Madise hinnangul tekitab sotsiaalministeeriumi määruse eelnõu, mille järgi saaks erandjuhul koolilapsi vaktsineerida nende soovil ka kooliõed, praegusel kujul segadust ja vajab muutmist nii, et oleks arvestatud lapsevanemate huvide ja hirmudega ning arstide ja õdede elu ei tehtaks veelgi keerulisemaks.

Õiguskantsler märkis, et juba kehtiva seaduse järgi on kooliõel kohustus hinnata vaktsineerimist sooviva noore kaalutlusvõimet (kui vanemad ei soovi last vaktsineerida - toim.) ja kaalutlusvõimelisel noorel on õigus anda ise vaktsineerimiseks nõusolek. 

«Määrus peab vastama seadusele. Kahjuks oli ka määruse eelnõu segane, vaja on terviklikku selget juhist, mis on selge nii kooliõdedele, vanematele kui noortele endile,» selgitas õiguskantsleri büroo meedianõunik Janar Filippov. «Lisaks liideti samasse paketti noorte kaalutlusõiguse hindamist üldse mitte puudutav koroonavaktsiinide küsimus. Tervetele noortele immunoprofülaktika komisjon koroonavaktsiini enam ei soovita,» täiendas Filippov.

Õiguskantsleri sõnul peaks määrustes olema kirjas, millisel juhul hindavad kooliõed lapse kaalutlusvõimet ja teda tema soovil vaktsineerivad. «Nii tundlikul teemal tuleb olla täpne ja üheselt selge, lapsevanemate huvide ja hirmude ning arstide ja õdede töörahuga tuleb alati arvestada, nende elu ei tohi keerulisemaks teha, kui see niigi on,» kirjutas Madise sotsiaalmeedias. 

«Õiguskantsleri Facebooki postitus oli mõeldud vastukaaluks reaktsioonidele, otsekui hakataks nende määruste alusel koolilapsi vanemate teadmata vaktsineerima või viiakse sisse vaktsineerimise kohustus,» lausus Filippov. «Ta peab jätkuvalt vajalikuks, et määrused viiakse kooskõlla seadusega.»