Narva kordoni juht: ebaseaduslikud piiriületajad tulevad ujudes

Piirivalvurite igapäevatöö tavaliseks osaks idapiiril on vestlused kohalikega, kes armastavad Narva jõel kalal käia. Foto: Margus Martin

Eesti idapiiri valvab lisaks igapäevaseid patrullkäike sooritavatele elukutselistele piirivalvuritele ja nende neljajalgsetele abilistele hulk erinevat tehnikat, nagu näiteks kaamerad ja droonid.

Inimfaktor on oluline, kuid tehnikata jääksid piirivalve käed lühikeseks. «Me peame nägema. Reageerimine on esmajärguline, aga kui me ei näe probleemi, siis pole millelegi reageerida,» märkis Postimehele tööd ühel olulisemal piirilõigul tutvustanud Narva kordoni juht Dmitri Gorelov.

Suund Ida-Virumaale sai ette võetud seetõttu, et saada koos piirivalvuritega Narvas ja Narva-Jõesuus patrullides aimu, kuidas Eesti ja Venemaa vahelise piiri valvamine käib ning millised on selle eripärad.

Enne patrullmasinasse istumist tutvustas kordoni juht Dmitri Gorelov tööd nende valvataval ligi 77 kilomeetri pikkusel piirilõigul. Et vahetult enne talve tulekut korjati piiriveekogudelt kokku navigeerimist lihtsustavad kergpoid, siis liikus jutt esmalt selle kandi tavapärasele «nähtusele», kelleks on kalamehed.