Peep Peterson: lapse huvid peavad olema tähtsamad tema vanema meditsiinilistest arusaamadest

Tervise- ja tööminister Peep Peterson Foto: Sille Annuk

«Me teame, et 14‑aastastel lastel me lubame paljusid asju ise otsustada ja võib-olla tuleks kaaluda ikkagi lapse enda kehaautonoomia tunnustamist, nii nagu seda näeb ette põhiseadus ja võlaõigusseadus,» rääkis tervise- ja tööminister Peep Peterson (SDE) täna riigikogu infotunnis.

«Kindel on see, et kehtivad ministri määrused ei saa olla vastuolus võlaõigusseadusega, need tuleb muuta,» ütles Peterson. Ta lisas, et kuna neid seadusmuudatusi ei ole algatatud, siis ei ole õige jätta keerukus kooliõe tasandile – kuidas peab kooliõde käituma olukorras, kus isa annab ühe vastuse, ema teise ja lapsel on kolmas arvamus.

Minister tõi välja, et on olemas riiklik immuniseerimiskava. Selle põhjal puudutab koolis vaktsineerimine 13-aastastele tehtavat mumpsi, leetrite ja punetiste vastast vaktsiini, 15–17-aastastele tehtavat difteeria, teetanuse ja läkaköha vaktsiini ning 12-aastastele tehtavat HPV-vastast vaktsiini. Samuti võimaldatakse erandjuhtudel vaktsineerimist ka koolieelsete vaktsineerimistega hilinenud lastele.

«Nüüd, kas isal on õigus näiteks sellesama papilloomiviirusnakkuse osas anda 14‑aastase lapse, tütre eest vastus ja tühistada lapse õigus oma keha kohta kontrolli omada, arvestades seda, et papilloomiviirus põhjustab emakakaelavähki?» küsis Peterson. Ta lisas, et sellel teemal vestlused jätkuvad. 

Ees ootab palju vaidlusi ja arutelusid 

Täna õhtuks on oodata tagasiside kahe määruse muutmise eelnõule ning vastavalt sellele liigutakse edasi. 

«Äsja saime näiteks perearstide, arstide liidu ja mitme teise organisatsiooni arvamuse, kes leidsid, et kindlasti tuleb laste õigusi tuvastada või tunnustada. Nii et see teema ei ole maas. Aga see ilmselt liigub omas tempos, erinevalt teistest määruses ettenähtud või kirjeldatud teemadest,» selgitas Peterson. 

«Need haigused, mille vastu koolides vaktsineeritakse, on mitmel juhul surmavad. Mumps põhjustab poisslastel hilisemat viljatust, papilloomiviirus põhjustab vähki. Need on väga tõsised asjad. Ja see situatsioon, millest räägib võlaõigusseadus, et lapse eestkostjate hinnang võib olla ohtlik lapse tervisele, on reaalne,» selgitas minister ja lisas, et selliseid olukordi võib tekkida. 

Sotsiaalministeerium arutab nüüd õiguskantsleriga, millist nõu selle määruse puhul anda või millist pädevust antakse kooliõdedele otsustamisel. 

«Seda me arutame edasi kõigepealt õiguskantsleriga, kindlasti lastekaitse liiduga ja kindlasti kooliõdedega, nii et see protsess jätkub, nagu ka eile sotsiaalkomisjonis soovitati. Aga siin ei ole ühemõttelist vastust, et lapsevanem saab keelata niivõrd oluliste vaktsiinide manustamist, kui laps on piisavalt otsustusvõimeline ja soovib oma keha üle kontrolli omada ja neid riske tuleviku suhtes maandada,» selgitas Peterson. 

Kelle huvidega tuleb arvestada?

Peterson tõi välja Eestis juhtunud loo, kus emale mõisteti kaheksa-aastane vangistus selle eest, ta jättis tütre, vaatamata& arsti hoiatustele, õigeaegse ravita ning laps suri selle tõttu.

Peterson nentis, et alati ei saa eeldada, et lapsevanemad käituvad lapse parimates huvides või et nad on piisavalt teadlikud. «Seetõttu ma arvan, et see võlaõigusseaduse paragrahv, kus lapse huvid seatakse ettepoole lapsevanema teadmistest kaasaegsest meditsiinist, on oluline ja kindlasti selles vaimus ka meie määrus saab olema,» selgitas Peterson.