Lastevanemate liidud: isegi kui laps tahaks vaktsineerida, siis vanema keelust üle ei tohi astuda

Vaktsineerimine. Pilt on illustratiivne. Foto: Mihkel Maripuu

MTÜ Mõttekoda Terve Laps – Terve Ühiskond, MTÜ Haridusvaldkonna Esinduskoda, MTÜ Laste Tervise ja Heaolu Kaitseks ja MTÜ Eesti Lastevanemate Liit leiavad, et tervise- ja tööministri määrusesse tuleks hoopiski kirjutada sisse lause, et kui lapsevanem on vaktsineerimise vastu, siis ei tohiks last vaktsineerida isegi siis, kui laps ise selleks soovi avaldab. 

«Oleme tänulikud, et jõulurahu märgiks lükati sotsiaalministeeriumi kavandatud määruste «Koolitervishoiuteenust osutava õe tegevused ning nõuded õe tegevuste ajale, mahule, kättesaadavusele ja asukohale» ning «Immuniseerimiskava» muutmise eelnõu – mis plaanib võtta vanematelt õiguse vastutada oma lapse tervise eest – uude aastasse,» kirjutavad liidud. 

Liidud märgivad, et on häiritud eilsetest arengutest, mis käivitusid pärast avaliku pöördumise saatmist riigikokku ja valitsusasutustesse.

«Eile, 13. detsembril arutati sotsiaalkomisjonis määruse eelnõu puudujääke, misjärel sotsiaalkomisjon otsustas määruse vastuvõtmise edasi lükata. Kuid avaliku pöördumisega tänaseks liitunud 3000 lapsevanemas ei tekitanud pahameelt mitte määruse kehv sõnastus ega ühtlustamatused seadusandluses, vaid põhimõttelised möödalaskmised ning väärtuste eiramised meie seaduseloojate poolt,» kirjutasid liidud.

Neile tundub meediakajastusi jälgides, et sisulist muudatust plaanis ei ole ning lapsevanemaid kui huvigruppi arutellu kaasta ei kavatsetagi. «Kavandatud muudatus mistahes sõnastuses tekitab vanemlike õiguste riive. Leiame, et on aeg avada arutelu selle probleemi lahendamiseks, kaasates lapsevanemaid kui olulist huvigruppi,» toonitavad liidud. 

«Me ei aktsepteeri mitte mingis sõnastuses kooliõdedele antavat õigust hinnata alaealise kaalutlusvõimelisust spetsiifilistes meditsiiniküsimustes. Mitte ükski ettekirjutus ega juhend pole piisav, andmaks keskeriharidusega reatöötajale võimekuse teha iseseisvalt vaktsineerimise kohta terviseaspektist lähtuv kasu-kahju analüüs (mida pole siiani suutnud teha terved meie riigi ametkonnad),» leiavad lastevanemate ühendused.  (Tegelikult on kooliõdedel ikkagi meditsiiniline haridus. Kooliõena saab töötada inimene, kellel on õendusalane kõrgharidus ning kes on kantud terviseameti tervishoiutöötajate registrisse – toim)

Nende hinnangul on vastuvõetamatu, et laste elu ja tervist puudutavates küsimustes seatakse riigis ülimuslikuks kooliõdede ning lastekaitse liidu ametnike ametialased huvid ning lapsevanemad taandatakse inkubaatori tasemele.

Lisaks ei nõustu liidud sellega, et seadusesätteid kavatsetakse ühtlustada JOKK-eesmärgist lähtuvalt. «Meile, lapsevanematele on tähtis seaduste sisuline aspekt. Kuni me peame Eesti Vabariiki demokraatlikuks, tsiviliseeritud riigiks, tuleb selles riigis austada ka pereväärtusi. Perekond peab olema püha ja puutumatu. Lähtudes perest ning lapsevanematest, rääkides üksnes JOKK-põhimõtetest, rikume üliolulisi piire. Perekonnast, selle väärtustest, traditsioonidest ja uskumustest seadusteks vorbitud sahaga üle sõites purustame eetilised piirid tehnitsistliku ja inimliku vahel,» kirjeldasid liidud pöördumises. 

«Me ei aktsepteeri mitte üheski sõnastuses seadusi, mis annavad kooliõdedele õiguse vaktsineerida lapsi vastu nende vanemate tahet,» toonitas liidud. «Nõuame, et uude eelnõusse saaks sisse kirjutatud: Seadusliku esindaja keeldumise korral ei tohi koolitervishoiuteenuse osutaja alaealist vaktsineerida isegi juhul, kui viimane peaks selleks soovi avaldama.»,» nõuavad lastevanemate liidud. 

Sotsiaalministeerium: koolides Covid-19 vastast vaktsineerimist ei ole plaanis

Sotsiaalministeerium saatis eelmisel nädalal kooskõlastusringile kaks vaktsineerimisega seotud määrust, millest ühes täpsustatakse koolis vaktsineerimise korraldust ja teise määruse muudatused on eeskätt seotud vaktsineerimise korraldamise ülesannete üleandmisega terviseametist haigekassasse.

Ühtlasi lisatakse riiklikku immuniseerimiskavasse Covid-19 vaktsiinid, et neid oleks ka 2023. aastal võimalik haiguse riskirühma kuuluvatele inimestele tasuta pakkuda. Koolides Covid-19 vastast vaktsineerimist ei ole plaanis.

Koolis vaktsineerimine puudutab 13-aastastele tehtavat mumpsi, leetrite ja punetiste vastast vaktsiini, 15–17- aastastele tehtavat difteeria, teetanuse ja läkaköha vaktsiini ning 12-aastastele tehtavat HPV-vastast vaktsiini. Samuti võimaldatakse erandjuhtudel vaktsineerimist ka koolieelsete vaktsineerimistega hilinenud lastele.

Määruse muudatus näeb ette, et kui õpilane soovib vaktsineerimist, aga vähemalt üks lapsevanem seda ei toeta, siis kooliõde võib hinnata õpilase kaalutlusvõimet ja vaktsineerida vastutustundeliselt poolt- ja vastuargumente kaaluvat õpilast tema enda soovil. Seda samamoodi, kui praegu teeb perearst.