Meedikute ühisavaldus: kaalutlusvõimelisel lapsel on õigus teha oma tervisesse puutuvaid otsuseid

Laste vaktsineerimine on raskete nakkushaiguste ära hoidmisel väga oluline. Foto: Shutterstock

• Kui laps ei ole vaktsineerimisega nõus, siis seda ei tehta – ka juhul, kui lapsevanem seda soovib.

Eesti arstid ja õed leiavad, et igal otsustusvõimelisel isikul, ka neil, kes ei ole veel täisealised, on õigus otsustada oma tervise üle. «Toetame kooliõdedele õiguse andmist vaktsineerida kaalutlusvõimelist õpilast ka siis, kui vanemad selleks nõusolekut ei anna,» kirjutavad arstid-õed.

«Tervitame sotsiaalministeeriumi algatatud määruse eelnõu, mille eesmärk on kaitsesüstimise korraldamise põhimõtete ühtlustamine. Kooliõed on väljaõppinud spetsialistid, kellel on suur kogemus vaktsineerimisel ning laste ja lastevanemate nõustamisel,» kirjutavad ühisavalduses Eesti Perearstide Selts, Eesti Arstide Liit, Eesti Infektsioonhaiguste Selts ja Eesti Õdede Liit.

Nad lisavad, et määrusega viiakse kooliõdede tegevus kooskõlla võlaõigusseadusega ning õigusselgus on vajalik, et kooliõed saaksid teha sihipäraselt oma tööd.

Kui imikuid ja koolieelikuid vaktsineeritakse perearstikeskustes, siis teismeliste vaktsineerimine käib koolis. Koolis vaktsineeritakse 12-aastaseid papilloomiviiruse, 13-aastaseid mumpsi, leetrite ja punetiste ning 15–17-aastaseid difteeria, teetanuse ja läkaköha vastu. Rutiinset vaktsineerimist Covid-19 vastu koolides ei tehta ja pole ka plaanis teha.

«Kooliõpilaste vaktsineerimine peab olema läbimõeldud, lihtne ja lapse otsustusõigust arvestav. Seni on just teismeliste vaktsineerimist ja kooliõdede tegevust puudutav määrus olnud ebamäärane. Vastukäiva seadusandluse tõttu on osa kooliõdedest vaktsineerimisel juhindunud kaalutlusvõimelise lapse otsustusõigusest, teised aga on toiminud vaid lapsevanema soovide järgi,» selgitavad pöördujad.

Nad rõhutavad, et vaktsineerimine on oluline osa tervislikest eluviisidest. «Põhiseaduses on sätestatud igaühe õigus tervise kaitsele ja see hõlmab muu hulgas ka õigust olla kaitstud ohtlike haiguste eest. Kaitsesüstimine on lapse huvides, sest vaid nii saavutatakse kaitse nakkushaiguste (difteeria, lastehalvatus jt) vastu ohutul, kontrollitud viisil. Igal lapsel on õigus saada vaktsineerimise kohta teaduspõhist infot,» rõhutavad nad.

14-aastane on piisavalt küps oma ravi üle otsustama

Lapse tervise ja raviga seotud asjaolusid tuleb lapsega arutada, arvestades lapse vanust ja küpsust. «Tervishoius kehtib reegel, et patsienti võib läbi vaadata ja ravida üksnes tema nõusolekul. Ka lapsel on õigus teha oma tervisesse puutuvaid otsuseid, kui ta on võimeline poolt- ja vastuväiteid vastutustundlikult kaaluma. Kui laps selleks võimeline ei ole, on otsustusõigus ja vastutus lapse vanematel,» selgitasid pöördujad. Lapse kaalutlusvõimet konkreetses olukorras hindab tervishoiutöötaja.

Arstid ja õed toovad välja, et ka õiguskantsleri kantselei infolehes on välja toodud, et üldjuhul on juba 14-aastane laps piisavalt küps, et otsustada oma ravi üle.

«Toonitame ka seda, et kui laps ei ole vaktsineerimisega nõus, siis seda ei tehta – ka juhul, kui lapsevanem seda soovib. Tervishoiutöötajad ei tee meditsiinilisi protseduure kunagi sunniviisiliselt,» lisavad nad.

«Eesti arstid ja õed kutsuvad üles austama iga inimese, sealhulgas kaalutlusvõimelise lapse õigust teha oma tervisesse puutuvaid otsuseid ise, küsides vajadusel nõu kooli tervishoiutöötajalt, pereõelt või perearstilt,» rõhutavad Eesti Perearstide Selts, Eesti Arstide Liit, Eesti Infektsioonhaiguste Selts ja Eesti Õdede Liit oma ühisavalduses.