Metsanduse arengukava aastani 2030 läks kooskõlastusele

Madis Kallas, keskkonnaminister Foto: Erik Prozes

Keskkonnaminister Madis Kallas (SDE) saatis kooskõlastusringile metsanduse arengukava aastani 2030 eelnõu, mille puudumine sai detsembri alguses Isamaa fraktsiooni vastuseisu tõttu takistuseks Kallase esitatud raiemahtude kinnitamisel aastaks 2023, kuna arengukavas seatud eesmärgid ja tegevused on aluseks iga-aastaste raiemahtude määramisel.

Detsembri alguses tegi Madis Kallas valitsusele ettepaneku vähendada Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) raiemahte 2023. aastal 9280 hektarile. See ettepanek ei läinud aga läbi Isamaa vastuseisu tõttu, kirjutas Postimees detsembri alguses. Isamaa Erakonna esindaja, RMK nõukogu liige Heiki Hepner märkis lehele, et pole nõus raiemahtu otsustama enne, kui riigikogu võtab vastu uue metsanduse arengukava. Kuniks arengukava pole, soovib Isamaa Hepneri ütlusel lähtuda RMK poolt augustis pakutud variandist – teha riigimetsas 2023. aastal uuendusraieid 10 250 hektaril.

Ka kaugkütteettevõtted ja puidutööstussektor on korduvalt väljendanud sügavat muret Kallase plaani suhtes raiemahte vähendada, viidates nii hakkepuidu defitsiidist põhjustatud soojuse hinnatõusule kui töökohtade kadumisele puidusektoris. Looduskaitsjate hinnangul tuleks aga loodusliku elurikkuse säilitamiseks raiemahte Kallase väljapakutuga võrreldes veelgi umbes 2000 hektari võrra vähendada.

«Arvestades arengukava juhtkogule saadaval olevaid andmeid ja analüüse ning kaalutledes erinevaid metsakasutuse stsenaariume ja nende pikaajalist mõju, saab järeldada, et kõiki aspekte arvestavalt peaksime liikuma võimalikult ühtlase metsakasutuse poole,» seisab arengukavas.

Ühtlane kasutuse stsenaariumi kohaselt on raiete maht kümne aasta keskmisena umbes 10 miljonit kuupmeetrit aastas. See ei ole arengukava kohaselt majanduslikult parim tee, kuid siiski kompromiss elustiku kaitse ja sotsiaalmajandusliku vajadusega, sealhulgas puiduressursi kättesaadavusega. Ühtlase kasutuse stsenaariumi järgi oleks maa- ja metsakasutuse sektori (LULUCF) aruande kohaselt netosiduja kuni 2060. aastani. Selle stsenaariumi järgi saaks pikka aega raiuda sarnases mahus puitu.

Arengukava maksumus tegevussuundade ja alaeesmärkide kaupa kokku on hinnanguliselt 428,2 miljonit eurot.

Keskkonnaministeeriumi teatel hõlmab arengukava eelnõu teadlaste esitatud ettepanekuid ning täiendusi elurikkuse ja loodushoiu osas. Näiteks kirjutati arengukavasse soovitus seadusemuudatuseks. Esimene soovitus pikendataks metsa uuendamise aega, mis peaks aitama vältida suurte lagedate koondumist, ja teine soovitus piiraks raielangi maksimaalse suuruse praeguselt 7 hektarilt 5 hektarile.

«Metsanduse arengukavaga on juba pikka aega tööd tehtud ning soovime riigikogule esitada uue versiooni, mis on ettepanek kompromissiks,» ütles keskkonnaminister Madis Kallas (SDE) pressiteates.

Keskkonnaminister kirjutas alla ka metsanduse arengukava keskkonnamõjude ja teiste oluliste mõjude hindamisele.

Hindamise töid koordineeris OÜ Maves. Esmakordselt on arengukavas hinnatud mõjusid nii laialpõhjaliselt, et vaadeldi kõik eluvaldkondi, mitte ainult looduskeskkonda. Seepärast hindasid eksperdid mõjusid lisaks ka majandusele ning sotsiaal- ja kultuuri valdkonnale.

Mõjude hindamisel ei tuvastatud ministeeriumi kinnitusel ühtegi otsest vastuolu mõne teise strateegilise planeerimisdokumendi eesmärgiga või selle mõõdikuga. Samuti ei leitud eksperthinnangu ja kontrollküsimustiku põhjal ühtegi asjaolu, mille tõttu peaks mingi arengukava eesmärgi või meetme ümber sõnastama.

Küll on mõjude hindamise aruandes välja toodud rida ettepanekud, millega peab arengukava rakendamisel arvestama. Samuti rõhutavad aruande koostajad, et kava elluviimisel peab tekkivaid keskkonnamõjusid järjekindlalt seirama ja vajadusel kehtestama leevendumismeetmeid.