Keskkonnaagentuuri lumekaardilt on näha, et ööpäeva jooksul sadas enim lund – 26 sentimeetrit – Ruhnus ja Saaremaal Uue-Lõvel. Kui alles esmaspäeva hommikul kell 10 oli Ruhnul lumikatte paksus neli sentimeetrit, siis teisipäeval oli seda 30. Uue-Lõvel sai 17-sentimeetrisest lumikattest 43, tehes sellest lumerohkeima koha Eestis.
Tallinnas lisandus teedele 19 sentimeetrit lund – eile hommikul oli lumikatte paksus keskkonnaagentuuri andmetel 16 sentimeetrit, pärast lumetuisku aga 35. Veel oli pärast maru 35-sentimeetrine lumikate näiteks Virtsus. Sentimeetri võrra rohkem oli teisipäeva hommikul lund Lääne-Virumaal Tudus ning ööpäeva jooksul lisandus sinna 17 sentimeetrit lund.
Keskkonnaagentuuri andmetest selgub veel näiteks, et Põlvamaal Tuulemäel jäi lumikate ööpäeva jooksul 29-sentimeetriseks ning Otepääl püsis 32 sentimeetri peal. Võrus vähenes aga lumikate neli sentimeetrit ja Valgas kolm.
Sünoptik Kairo Kiitsak lisas ühismeedias, et keerulisi olusid on ka edaspidi oodata ning et ilmamudelite prognoosidest on kolmapäeval ja neljapäeval näha uusi tugevaid sajuvööndeid.
«Skandinaaviast liigub üle Läänemere Eesti poole uus, ent väike osatsüklon, mis paisutab edela- ja lõunatuule tugevaks, toob merelt soojema õhu (õhutemperatuur tõuseb Lääne-Eestis mitmel pool plusspoolele) ja sademeid nii lume, lörtsi kui ka vihmana, on võimalik jäävihm. Jäiteoht on suur!»
«Sajupilvede liikumine kulgeb Läänemerelt üle Lääne-Eesti saarte ja Liivi lahe mandrile, teeb ka tuisku. Lisaks on äikesevõimalus,» sõnas Kiitsak, lisades, et suure tõenäosusega võib tekkida taas olukord, kus mõnel pool sajab ööpäevaga taevast alla mitukümmend sentimeetrit lund. Seda aga väga piiritletud aladel, mis on veel täpsustamisel.
Veel ütles ta, et lääne pool ei jää temperatuur plusspoolele püsima, vaid langeb taas miinuspoolele, tähendades seda, et sulalumi ja vedelas faasis maha langevad sademed jäätuvad, tuues omakorda kaasa probleeme. «Lääne-Eestis on olukord juba niigi kriitiline.»