Politsei saatis liiklushuligaanidele musta jõulukaardi

Must kaart 2022 Foto: Politsei

Politsei- ja piirivalveamet pani tänavu posti 551 musta jõulukaarti, mis mõeldud neile, kes sel aastal on toime pannud neli või rohkem liiklusalast süütegu.

Võrreldes eelmise aastaga on kaardisaajate arv 150 inimese võrra väiksem ning teist aastat järjest on korduvrikkujate arv vähenemas. Ka nende hulk, kes saavad kaardi mitmendat korda, on langemas. Tänavu saab 63 inimest kaardi teist ning 22 inimest kolmandat aastat järjest.

Politseikolonelleitnant Sirle Loigo sõnul on musta jõulukaardi eesmärk panna liiklushuligaane mõtlema oma tegude ohtlikkuse üle. «Tänavused kaardisaajad on teadlikult ja tahtlikult rikkunud liiklusreegleid ning pannud korduvalt ohtu enda ja teiste elu. Sellise hoolimatu käitumise tagajärjel võib keegi liikluses raskelt viga või koguni surma saada,» rõhutas Loigo. 

Näiteks 55 korduvrikkujat põhjustasid viimase aasta jooksul 69 erinevat liiklusõnnetust, milles said 23 inimest tõsiselt vigastada.

Musta jõulukaardi tagumine pool. Foto: Politsei

Aasta suurim liiklushuligaan on 1999. aastal sündinud mees, kes jäi erinevate rikkumistega politseile silma 19 korral. Ta on seitse korda liigelnud tehniliselt mittekorras sõidukiga, neli korda ilma turvavööta, kolm korda ületanud kiirust, korra andnud juhtimise üle juhtimisõiguseta inimesele, sõitnud vastassuunas, liigelnud registreerimata sõidukiga ning pannud toime muid väiksemaid rikkumisi. Kõik talle määratud trahvid on ta jätnud tasumata.

«Sellised hoolimatud autojuhid vajavad teistsugust lähenemist, sest praegused karistused ei ole paadunud rikkujate jaoks mõjusad. Seda aitaks muuta veapunktisüsteem, mis täna on poliitiliste otsuste taga,» sõnas Loigo.

Enim panid kaardisaajad toime kiiruseületamisi, muid liiklusalaseid rikkumisi või liiklesid tehnonõuetele mittevastava sõidukiga. Kui enamiku kaardisaajate hingel on neli-viis süütegu, siis üheksat inimest pidi politsei peatama aasta jooksul üle kümne korra.

Enim on kaardisaajate hulgas 2000.–2004. aastal sündinud Eesti kodakondsusega põhiharidusega noormehi. Kaardi saab ka 18 naist.

162 inimest ehk kolmandik korduvrikkujatest elab Harjumaal, 87 kaardisaajat on Ida-Virumaalt. Tartumaale läks tänavu 63, Pärnumaale 44 ja Lääne-Virumaale 31 kaarti. Ainsana ei läinud mitte ühtegi kaarti tänavu Hiiumaale.