/nginx/o/2022/09/22/14849222t1h710e.jpg)
Valitsuse kiirkorras algatatud üleminek eestikeelsele haridusele sätestab tähtajad, kvalifikatsiooninõuded, järelevalve ja karistused, kuid ei lahenda õpetajate puudust ega teisi sisulisi probleeme haridussüsteemis, ütleb endine haridus- ja teadusminister Jaak Aab (KE), kommenteerides riigikogus eile vastu võetud põhikooli- ja gümnaasiumiseadust.
«Formaalne, kiirkorras tähtaegadega üleminek tähendab, et hariduse kvaliteet ja õpilaste teadmiste tase võivad langeda nii eestikeelses kui ka praegu veel venekeelses koolis,» rääkis Aab.
Tema sõdul peab eestikeelne kool hakkama saama sellega, et juba järgmisel õppeaastal võib seal hüppeliselt suureneda emakeelena vene keelt kõnelevate laste arv, kellel on äärmiselt keeruline uues õpikeskkonnas hakkama saada.
Aab leiab, et venekeelset kooli ootab ees veel suurem tööjõukriis, sest suur osa õpetajaid, kes nõuetekohaselt eesti keelt ei valda, lähevad koolist lihtsalt minema.
«Juba praegu on puudu tuhatkond õpetajat ning vastuvõetud seadus vaid süvendab seda probleemi. Uutele, ülemineku keelenõetele, ei vasta veel 3400 õpetajat. Selle lünga täitmine võtab päris tublisti aega ja kiirkorras seda teha pole võimalik. Järelkasvu koolitamisele tänane valitsus piisavat raha ei eralda ja tähelepanu ei pööra,» rääkis Aab.
Aabi väitel on Keskerakond eesti keele õpetamise kvaliteedi tõstmise poolt ning valitsuses olles suurendati õpetajakoolitust ning alustati lasteaia ja algkooli eestikeelse õpetaja programmiga.
«Eesmärk oli iga aasta leida võimalikult palju õpetajaid, kes õpetaksid eesti keeles igas venekeelses lasteaia rühmas ja algklassidesse eestikeelseid klassiõpetajad. Nelja aastaga suunati sinna 200 õpetajat ning saime positiivset tagasisidet vanematelt ja õpetajatelt. Kahjuks käesoleval aastal seda programmi ei jätkatud,» nentis Aab.
Eile eelnõu mitte toetanud Keskerakond küsib, et kas õpetaja, kes siiani on viinud õpilased rahvusvahelistele olümpiaadidele ja olnud alati lugupeetud ainetundja, ei tohi enam koolis töötada, isegi mitte aastase töölepinguga. «Tema asemele võib võtta keskharidusega inimese, peaasi, et oskab eesti keelt. Selline ettepanek naeruvääristab hariduse kvaliteeti. Riik on loobunud igasugusest vastutusest olukorras, kus õpetajate puudus on juba enam kui katastroofiline,» arvustas ta.
Aab lisas, et Ida-Virumaal töötavatele eesti keelt valdavatele üldhariduskoolide õpetajatele märkimisväärselt kõrgema palga maksmine on poolik lahendus, sest süvendab ebavõrdsust piirkondade vahel. Hariduse ressurss on kui väikseks jäänud tekk, mille eri suunda sikutamine jätab osa koole ja lapsi lihtsalt külma kätte, leiab ta.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)